"AK nädal" uuris väiksemate koolide edu eksamiedetabelis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Sel nädalal avaldatud koolide riigieksamite edetabeli eesotsast leiab nagu tavaliselt teada-tuntud Tallinna ja Tartu populaarsed koolid. Samas on häid teadmisi näidanud ka mitmete väiksemate kohtade koolide lõpetajad. Ei ole ühtset eduretsepti, aga olulisimaks peetakse koolis meeskonnatööd ja head juhtimist. Hiljuti käivitatud riigigümnaasiumid näitavad positiivset suunda.

Kehra Gümnaasium tähistab sel aastal oma 170. juubelit. Sünnipäevakingiks sai kool koha riigieksamite tulemuste tabeli esikümnes, vahendas "AK Nädal"

Väga heast tulemusest eesti keele riigieksamil veelgi enam rõõmustas kooliperet veidi üle Eesti keskmise matemaatika riigieksami tulemus.

Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal, et viis aastat tagasi olid teised ajad.
"Ega seal taga pole väga palju koole ei olnud. Jah, meil isegi mõnedele tegi rõõmu see, et seal taga on veel keegi. Kevadel ise arvasin, et esimeses kolmandikus oleme kindlalt. Aga see kümnes koht võttis natukene jalad nõrgaks esimese hooga," sõnas Kreintaal.

Riigieksamite tulemused ei ole sugugi ainus näitaja, mille alusel koole hinnata saab. Juba aastaid mõõdetakse ka gümnaasiumi panust õpilase arengusse.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo selgitas, et seal võetakse arvesse ka seda, millised õpilased on sinna tulnud. "Võrreldakse nende õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemusi ja selle pealt prognoositakse, millise tulemuse võiksid saavutada nad gümnaasiumi lõpus," rääkis Hollo.

Selle näitaja järgi on Kehra gümnaasiumi tulemus olnud ootuspärane. Selle näitaja järgi saab aga ka öelda seda, et kuigi riigieksamite tulemuste edetabelit juhivad aastast aastasse teatud Tallinna ja Tartu tuntud koolid, kes väga hoolikalt endale gümnasiste valida saavad, siis neis koolides on ka gümnaasiumi panus õpilastesse olnud ootuspärane või üle ootuste.

"Need õpilased on olnud väga nutikad, kes sinna tulevad, kõige paremad. Aga samas see kool teeb ka väga head tööd nende edasiarendamisel. Ei saa öelda, et meil oleks väga heade tulemustega gümnaasiumid ainult sellepärast, et seal on väga targad õpilased," ütles Hollo.

Seega peab üks kool heade eksamitulemuste saamiseks olema atraktiivne nii tarkade õpilaste, aga ka andekate õpetajate meelitamiseks, kes oleksid võimelised gümnasistide arengusse panustama.

"Ega me viis aastat tagasi veel väga nii ei lootnud, et me suudame kõikide naaberkoolide uksed ka avada. Aga ka selle aasta kümnendas klassis on meil mujalt tulnud õpilasi juba rohkem kui meie enda üheksandat klassi. See on meie arengukavas kirjas - olla parim kool oma piirkonna lastele," rääkis Kaido Kreintaal.

Kehra gümnaasiumi selle õppeaasta abituriendid on oma kooliga rahul ja plaanivad kindlasti ka edasi õppima minna.

Jõgevamaa Gümnaasium loodi 2013. aastal. Selles riigigümnaasiumis on eksamitulemused olnud heal tasemel kooli loomisest saadik. Sel aastal oldi kaheteistkümnendad.

Jõgevamaa Gümnaasiumi direktori Priit Põdra sõnul eduks konkreetset retsepti polegi. "On väga raske anda mingisugust konkreetset võluvitsa, et mis selle tulemuse taga on. Ma arvan, et seal on palju komponente. Üks on kindlasti õpetajate suurepärane töö, teine osa on motiveeritud õpilased ja see, et meie õppesüsteem on hästi läbi mõeldud," lausus Põdra.

Jõgevamaa Gümnaasium ei vali gümnaasiumisse õppima tulijaid, tööd tuleb teha nendega, kes on. Õpetajate leidmine on väga keeruline nagu igal pool mujal.

"Ma arvan, et meie kooli näite puhul, mis võib õpetajat meelitada, on see, et siin õpivad põhimõtteliselt täiskasvanud õpilased, kes teavad, miks nad on siia tulnud ja mida nad soovivad saavutada. Korra ja distsipliiniprobleeme ei ole," rääkis Põdra.

Riigigümnaasiumid aga saavadki ka üldisemalt riigieksamitel häid tulemusi. Kuna tegemist on piirkonnakoolidega, mis ei asu ei Tallinnas ega Tartus, siis toob Kristin Hollo need välja positiivsete näidetena.

"Need on ju koolid, mis reeglina on tehtud nii-öelda nullist või puhtalt lehelt. Üldiselt meie riigigümnaasiumide juhid on väga-väga entusiastlikud ja väga uuendusmeelsed ja kogu see meeskond mõtleb väga õpilase keskselt," lausus Hollo.

Riigieksamite tulemuste tabel tekitab igal aastal arutelu selle üle, kas tänapäeval saab üldse kooli headust eksamitulemuste järgi hinnata. Saab, aga kindlasti mitte ainult, ütlevad "Aktuaalse kaameraga" rääkinud koolijuhid.

"Eksamitulemused on üks komponent paljudest ja mingil perioodil lihtsalt, kui need eksamitulemused tulevad, siis me pöörame nendele suuremat tähelepanu, rõhutame seda ja seetõttu nad muutuvad mingil perioodil oluliseks. Aga igapäevaselt on ju oluline ka see, et õpilased ja õpetajad oleksid rahul," rääkis Priit Põdra.

"See on täna tegelikult ainus reaalne fakt, mis koole võrdleb, hetkel paremat ei ole. Seda ei tule niimoodi emotsionaalselt või emotsiooni pealt lugeda, seal tuleb ridade vahele minna ja natuke mõelda, kus need koolid on olnud, mis on toimunud, mis on arengud," märkis Kaido Kreintaal.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: