Hoonet, kus alles äsja tegutses kool, on keeruline lammutada, sest sinna on jäänud paljude lapsepõlv ja mälestused. Nüüd on aga Valga Priimetsa koolil kesklinnas moodne õpikeskkond ja uut kasutusala vanale hoonekompleksile pole leitud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siia praegu tuleb ilus muruplats. Aga me asume tootmisalal, kuhu ehitasime riigi ja Euroopa Liidu abiga kõik vajalikud võrgud, loodame, et lähitulevikus tuleb siia investor, kes hakkab siin tootmist arendama," rääkis Valga vallaarhitekt Jiri Tintera.

Teine lammutamisele minev hoone oli aga kunagi tuntud kogu Nõukogude Liidus, sest külmvagunite veo ja remondiga seotud inimesed vajasid
oma teenindusmaja. Depoo teguseb Valgas väiksemas mahus ka praegu, kuid vanast kõrghoonest on ajapikku saanud tondiloss.

"See büroohoone oma kuue korruse ja asukohaga kesklinna lähedal oli just üks neist väga sümboolseist hooneist, millesse kohalikud inimesed suhtusid väga halvasti. Seetõttu otsustasime selle maha võtta," selgitas Tintera.

Need kaks pole esimesed ega viimased majad, mis Valgas lammutatakse. Kui õnnestuks omanikega kokku leppida, kuidas nende kasutud hooned linna omandisse jõuaks, saaks neid lammutada rohkemgi.

"Hetkel oma inimressursi juures oleme võimelised lammutama aastas kolm kuni viis hoonet. See on kindlasti liiga väike tempo. Et Valga kinnisvaraturgu ja linnaruumi stabiliseerida, peaks tempo olema vähemalt kolmekordne," ütles Tintera.

Eraomanike jaoks aga toetusi, mis aitaks neil kasutuid hooneid lammutada või jäätmeid ära viia ja anda, pole.

Kolemajade kaotamine linnapildist on pälvinud tähelepanu kogu Euroopas, sest väheneva elanike arvuga piirkonnad ei leia kunagistele vajalikele majadele enam kasutusvõimalusi.