"Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning piirkonna eelisarendamise kaudu mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest," seisab koostatud määruse seletuskirjas.

Statistikaameti prognoosi kohaselt kahaneb Ida-Virumaa elanikkond lähima paarikümne aasta jooksul pea 40 000 inimese võrra, mis võib tähendada ka asustamata korterite arvu kasvu samas suurusjärgus. Nüüd soovibki rahandusministeerium pakkuda omavalitsustele tühjade kortermajade probleemi lahendamisel rahalist tuge.

"Oleme riigiga pannud õla alla ja jõudnud ka rahastamisotsuseni, kus me suuname Ida-Viru programmist ühe miljoni konkreetselt piirkonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamisse, et tegeleda küsimuse õigusliku poolega, ümberkolimise ja lammutamisega," rääkis riigihalduse minister Riina Solman ERR-ile.

Ta rõhutas samas, et kõik vanemates majades elavad Ida-Virumaa inimesed siiski midagi kartma ei pea, kuna kava puudutab ainult neid kolemaju, mis on väga viletsas olukorras ja kus keegi elada ei soovi.

Rahandusministeerium on koostanud juriidiliselt pädeva tegevuskava, mida omavalitsused majade tühjendamisel ja lammutamisel samm-sammult järgida saavad ning lisaks võtab riik enda kanda omavalitsuste kulud hoonete ekspertiisile, korterite väljaostmisele ja majade lammutamisele.

Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse nõuniku Tarmo Kivi sõnul tehakse seda omavalitsuste motiveerimiseks: "Et kohalikul omavalitsusel oleks suurem motivatsioon see keeruline ülesanne ette võtta, sest ega see lihtne ei ole ja seetõttu ei ole seda ka nii palju seni omavalitsustes tehtud. Kohalikud omavalitsused tegelikult tahavad seda probleemi lahendada, aga et kui me saame selle kulu osa sealt võrrandist kohaliku omavalitsuse jaoks võimalikult suures mahus välja võtta, et siis kindlasti toimuvad need protsessid ladusamalt."

Kolemaja lammutamine nõuab omanike veenmist

Ida-Virumaa Lüganuse valla kinnisvaraspetsialist Agnes Heinmaa selgitas ERR-ile, kui keeruline on mahajäetud kortermajade lammutamine. Vallas on neli kortermaja, mida saaks uue meetme abil tühjaks kolida ja lammutada, kuid ka tühjadel korteritel on omanikud, kelle leidmiseks ja veenmiseks on omavalitsus väga palju aega ja jõudu kulutanud.

"Sa pead need inimesed leidma kust iganes, siis nad riidlevad, mõni ütleb, et ma sellise raha eest ei annagi korterit. Siis oli meil juhus, kus juba notaris olles inimene keeldus tehingust, kuna kohtutäitur tahtis kõik raha talt ära võtta ja jälle hakkad protsessiga otsast peale kõike. Nüüd, kui me saame kaasata projektijuhtimisse inimese, kes aitaks seda paberimajandust ja kõiki neid vallavalitsuse eelnõusid ette valmistada ja inimestele pakkumised teha – see on suur abi," rääkis Heinmaa.

Ida-Virumaa tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede on praegu kooskõlastusringil, riigihalduse ministri arvates võiks meetme kinnitada veel sel aastal.

Eelnõu seletuskirja kohaselt arvestatakse abikõlblike kuludena tühjeneva korterelamu lammutamisel ühe omandatava korteriomandi ühiku hinnaks omandamisel kuni 3000 eurot, asenduskorteri kulu hinnaga kuni 10 000 eurot ning mahajäetud korterelamu lammutamise kuluks kuni 25 eurot netopinna ruutmeetri eest.

Seletuskirjas tõdetakse, et on keeruline hinnata, mitu maja esimeseks toetusvooruks eraldatava ühe miljoni euro eest lammutada saab, kuna kulu sõltub nii majas olevate korterite arvust kui ka sellest, mitmele inimesele on vaja osta asenduskorter.