Prokuratuuri eetikanõukogu teatas, et kuna prokuröridel on seadusest tulenevalt keelatud olla erakonna liige, on eetikanõukogu arvates ebaeetiline olla ka erakonna liikmeühenduse toetajaliige, kuna toetajaliikmeks astumine ja toetajaliikmena tegutsemine võib seada kahtluse alla prokuratuuri sõltumatuse.

Peaprokurör Andres Parmase sõnul nõustub ta täielikult eetikanõukogu hinnanguga.

"Erakonna toetajaliikmeks olek ei sobi kokku prokuröri ametiga ning seda sõltumata faktist, kas prokuröri teenistussuhe on parasjagu peatatud või mitte. Antud juhul on hinnatud kitsalt prokuröri kuulumist erakonna liikmeühenduse toetajate hulka ning praegu ei räägi me prokuröri tegutsemisest poliitikuna. Loodan väga, et kõik prokurörid mõistavad seda ning selle vastu ei eksi," märkis Parmas.

Endine riigi peaprokurör Perling rääkis ülemöödunud nädalal intervjuus Eesti Ekspressile, et on otsustanud toetada Isamaa liikmeühendust Parempoolsed ja ei välista nendega koos kohalikel valimistel kandideerimist.

Perling: võiks avada laiema diskussiooni avliku sektori ja erakondliku kuuluvuse teemal

Perling kirjutas pühapäeval sotsiaalmeedias, et praeguse seisuga on ta töölepinguga töötaja, kes töötab ÜRO-le ja EL-ile ning toetuse avaldamises Parempoolsete ühendusele eetikakonflikti ei näe.

"Prokurörieetika ülesanne on paika panna tavad ja kombed prokuröridele selliselt, et need ei kahjustaks menetlusausust, asustuse ega prokuröriameti mainet," kirjutas Perling ja lisas, et oma töös Ukrainat nõustades ja avalikult ning läbipaistvalt kodanikuna üht liikmeühendust toetades ei ole võimalik kahjustada menetlusi, asutust või prokuröriameti mainet

"Ideaalmaailmas ja omakasust lähtudes ju olekski võinud oodata, aga miks peaks avatud ja läbipaistva toetamise asemel valima varjatud tegevuse või jätma Eesti arengut puudutavad ideed ja mõtted jagamata, ainult argusest või hirmust, et kuidas see küll kellelgi paistab. Huvitav ja ühiskondlikult laiemas mõttes isegi kurb on ehk see, et paljude toetusavalduste kõrval on viimastel päevadel ka kõrgetel ametitel olevatelt inimestelt kõlanud "soovitus", et sa oleksid ju võinud toetada ja ehitada, aga vaikselt," lisas ta.

Perling märkis, et ka prokurörid omavad poliitilisi eelistusi ja käivad valimas ning võivad vabas riigis avaldada arvamust ja tegutseda kodanikeühendustes.

"Juhtunu võiks anda aluse taas hoopis laiemaks diskussiooniks - kas ka Eesti on valmis avama laiema liikumise avaliku sektori ja erakondlike tegevuste vahel ühiskonnas neile, kes Eesti elus tahaks kaasa rääkida. Sellist süsteemi, kus prokurörid ja kohtunikud võivad peatatud teenistussuhte ajal liikuda lausa parlamenti ja tagasi, rakendatakse mitmel pool Euroopas ja omal ajal on selle ettepaneku teinud Eestis ka õiguskantsler. Kas Eestis meie väiksust ja tihedat inimeste omavahelist seotust arvestades on see üldse võimalik, on omaette küsimus, aga arutelu, kuidas saada uusi inimesi ja professionaale poliitikasse võiks olla diskussiooniteemaks küll," kirjutas ta.