Tänavu 18. märtsil tunnistas Tartu maakohus Halliku kuriteos süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega. Samuti mõisteti Hallikult kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot. Tartu ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 3. septembril ja mõistis Halliku õigeks.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanu esindaja Maria Mägi-Rohtmets ja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, taotledes selle tühistamist ja maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamist.

Riigikohus leidis, et prokuröri ja kannatanu esindaja kaebused ei anna alust asja menetlusse võtmiseks. Seega jõustus Hallikut õigeksmõistev kohtuotsus.

"Täna võin ma jõustunud kohtuotsusele tuginedes veelkord öelda seda, mida väitsin juba 2018. aasta augustis - ma ei ole mulle ette heidetud tegusid toime pannud. Aga see ei anna tagasi kaotatud töökohta, akadeemilist karjääri, kodulinna ega head nime. Anonüümsuse kaitsekilbi taha peituvate inimeste intriigid viisid selleni, et mulle öeldi erialasest töökohast ära isegi Austraalias," kommenteeris Martin Hallik pressiteate vahendusel.

"Lähiajal langetan otsuse, kas ja kuidas kaitsta oma õigusi seoses kahjudega, mida mulle viimase kahe aasta jooksul seoses selle juhtumiga on tekitatud," ütles ta.

Halliku kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääsi hinnangul on juhtumis kolm õppetundi.

"Õigusriigi kodanikena võime kergendunult hingata, sest lõppenud kohtupidamise moraal on õnneks see, et kohtumenetluses lähtutakse süü tuvastamisel siiski sellest, kuidas isikud end objektiivselt väljendasid, mitte selle järgi, kuidas nad hiljem tagantjärele oma varasemaid tundeid ja tahtmisi subjektiivselt sisustama asuvad," selgitas ta.

"Halliku juhtumi õppetund on ka see, et sellistesse süüdistustesse ei tohi suhtuda eelarvamuslikult ja kampaania korras pooli valides. /.../ Lisaks tuleb võtta arvesse ka süüdistatava perspektiivi oma eluga edasi minna juhul, kui süüdistused osutuvadki alusetuks. See tähelepanek on edaspidiste analoogiliste teemade käsitlemisel oluline nii tööandjatele, prokuratuurile kui ka meediale," lisas ta.

Taust

Tartu ringkonnakohus tühistas 3. septembril Tartu maakohtu 18. märtsi otsuse ning mõistis seksuaalkuriteos süüdistatud Tartu Ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku õigeks.

Maakohtus mõistis sel kevadel Halliku süüdi raamatukogu naistöötaja suguühtesse sundimises ja karistas teda 1,5-aastase tingimisi vabadusekaotusega. Samuti mõisteti toona Hallikult mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot kannatanu kasuks.

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs, kes palus Tartu ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada ja Hallik talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks taotleti kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ning menetluskulude hüvitamist.

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kes taotles otsuse tühistamist osaliselt. Prokuratuur taotles, et kohus mõistaks Halliku karistuseks kaks aastat vangistust, mille kandmise algust loetaks alates süüdimõistetu vanglasse saabumisest.