Saepalgi kõrge hind sunnib tööstusi tooret sisse vedama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Margus Muld/ERR

Vähenenud raiemahtude tõttu on Eesti saepalgi hind praegu üks Euroopa kõrgemaid ning see sunnib saetööstusi tooret välismaalt sisse ostma.

Metsa- ja puidutööstuse liidu hinnangul on tööstuste jaoks tõusnud tooraine hind keskmiselt poole võrra.

Eesti männipalgi tihumeeter võib maksta praegu üle saja euro, samas kui senine keskmine kokkuostuhind on 70 euro kandis. Kohaliku palgi kõrge hinna tõttu on saetööstused sunnitud odvamat palki näiteks Rootsist sisse vedama.

"Mannipalgi tipud on käinud juba saja euro juures ära ja see on küll kõigi aegade kõige kõrgem hind. Pigem on sealkandis natuke palgi ülejääki, nii et kuigi logistika maksab ka omajagu, et see palk siia Eestisse tuua, siis need hinnad on siiski konkurentsivõimelised," põhjendas palgi sissevedu Combimilli juhatuse liige Margus Kohava.

Kohava sõnul saavad tööstused ka kõrgema sisseostuhinnaga hakkama.

"Tööstused on suuremalt jaolt töös, üksikud saeveskid on kindlasti olnud sunnitud ka üksikuid seisupäevi tegema, kus toorainet ei ole jätkunud, aga üldjuhul on need ikkagi töös ja kõrge efektiivsuse tõttu suudavad meie saeveskid praegu seda hinda maksta," ütles Kohava.

Kuigi Eesti palk on muutunud ülikalliks, pole see metsomanikule ikkagi enam nii tasuv kui paar aastat tagasi.

"Kuigi palgi hind metsaomaniku jaoks on väga kõrge, siis palk moodustab n-ö raie väljatulekust võib-olla kolmandiku erametsades. Selleks, et palki oleks mõistlik metsast välja tuua, on vaja ka paberipuule ja küttepuule hea hinnaga ostjat," põhjendas metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Ümarpuidust viiakse Eestist välja vaid paberipuud, sest meil endiselt selle väärindamise võimalused puudvad. Okaspuu paberipuu hind on aga välismaal märkimisväärselt kukkunud. Seetõttu pole metsaomanikul kahele kolmandikule puust tekkivale toormele nõudlust. Kokkuvõttes vähendab see raiemahtu, mis langesid juba niigi eelmise, ülipehme talve tõttu.

Kui 2018. aastal raiuti rekordiliselt 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis eelmisel aastal 11,3 miljonit tihumeetrit. Praegune aasta algas ja lõppeb eeldatavalt pehme ilmaga, mistõttu kujuneb raiemaht veelgi väiksemaks.

"Eelmisel aastal vähenesid raiemahud kuskil 15 protsenti, käesoleva aasta lõplikud numbrid selguvad järgmisel aastal, aga selgelt on turul näha, et see langus on jätkunud," kommenteeris Välja.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: