Riik jätab enamiku kriisivarust ettevõtete ladudesse hoiule
Tuleva aasta 1. juulil luuakse Eesti Varude Keskus, mis peab hoolitsema, et meil oleks kriisi ajaks piisavalt toitu, kütust ja meditsiinivahendeid. Suuremat osa riiklikest varudest ei osta riik kohe välja, pigem lepitakse ettevõtjatega kokku, et nad hoiaks kriisiks tarvilikku kaupa ladudes tavalisest rohkem.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Kristi Talving ütleb, et praegu on väga hästi hoitud riigi vedelkütusevarud, aga ülejäänud tarvilike varudega on seis kehvem.
"Näiteks isikukaitsevahendite varumisega me hakkasime tegelema siis, kui COVID-i kriis Eestisse jõudis," tõi ta näite.
Eesti Varude Keskus hakkabki vastutama riiklike varude loomise, hoiustamise, aga ka nende kasutusele võtmise ja jaotamise logistika eest.
"Need esmased varud, millest me räägime, on eelkõige toiduvarud, tervishoiuvarud ja täna jätkuvalt ka vedelkütusevarud. Ja suurem valdkond veel lisaks on ettevõtete toimepidevuse tõstmine. Valitsus on selleks eraldanud iga-aastaselt 6,1 miljonit eurot, et selle raames need varud tekitada," selgitas Talving.
Praegu käib kaks analüüsi: üks uurib toidu- ja teine ravimivarude vajadust. Varude soetamiseks ja hoidmiseks lepinguid sõlmima hakatakse pärast tuleva aasta 1. juulit, siis, kui varude keskus luuakse. Varude loomiseks jätab vastvalminud seaduseelnõu kaks võimalust. Üks võimalus on tarvilikud kaubad välja osta ja kuhugi riigi lattu seisma panna. Teine võimalus on luua nii-öelda delegeeritud varusid.
"Et riik teeb ettevõtjatega, on nad siis tootjad, maaletoojad või edasimüüjad, lepingud, millega ettevõtted ise hoiavad oma ladudes suuremat toodete kogust kui täna," ütles Talving.
Seda võimalust hakataksegi tõenäoliselt rohkem kasutama.
"Selle pärast, et ükskõik, millisest tootest me räägime, nendel on aegumistähtajad. Ja oluline on see, et need tooted oleksid ka tarbitavad. Ja kui ettevõtjad hoiavad neid tooteid enda juures ladudes, siis on võimalik neid jooksvalt roteerida, vastavalt aegumiskuupäevadele. Nagu see tavaline tootmis- ja logistikaprotsess ettevõtetel ka täna käib," selgitas asekantsler.
Sellisel puhul maksab riik ettevõttele just suuremate laovarude hoidmise eest. Kauba ostab riik välja alles siis, kui seda tarvis läheb.
Seaduseelnõu järgi tuleb varusid hoida nii, et need saaks alati kätte, seda ka elektri- või sidekatkestuse korral.
"Eks see on jällegi läbirääkimiste teema, et kas me räägime lõpptoodetest või me räägime ka mingitel juhtudel tootmisettevõtete toormete varust. Tihtilugu võib-olla see konserv lõpptootena ei olegi nii oluline, kui see, et ettevõtjatel on võimalus kriisiolukorras seda toidukaupa toota ja müüki paisata. See kõik on täna veel lahtine."
Üldjuhul tuleb riiklikke varusid hoida Eestis. Samas jäetakse valitsusele võimalus otsustada osa varude hoidmine ka välismaal.
"Näiteks, kui varudeks tulevad sellised tooted, mida Eestis ei toodeta ja mille tootmine on naaberriikides, siis oleks võimalik teha ka rahvusvahelisi koostööleppeid kahe riigi valitsuse vahel."
Selle, et mõni varu tuleb kasutusele võtta, otsustab vabariigi valitsus.
"Eesti Varude Keskusel saab olema ülesanne, et nende varude laialijagamine oleks võimalikult kiire ja efektiivne," sõnas Talving.
Ühtlasi tuleb varude keskusel pidevalt kontrollida, et kõik lepingutes lubatu ladudes olemas oleks. Muu hulgas seab värske seaduseelnõu karistusmäärad neile, kes loata riiklike varude kallale kipuvad. Füüsiline isik võib sellisel puhul saada kuni 1200 eurot trahvi, juriidilist isikut võib varude omavolilise kasutamise eest karistada kuni 400 000-eurose trahviga.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi