"Olukorrast riigis": kas EKRE trollib katuserahade jagamist? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajakirjanikud Harry Tuul ja Andrus Karnau arutasid pühapäeval Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" niinimetatud katuserahade jagamise üle riigieelarve menetluse käigus, kusjuures Karnau nägi selles ka positiivseid momente, Tuule jaoks jäi aga arusaamatuks EKRE käitumine.

"Minu meelest on see positiivne, et iga riigikogu liige saab määrata mingi summa omal soovil. See on väikene, aus ja armas jõulukingitus, mida saadik saab teha," leidis Karnau. "Nii kaua kui see on läbipaistev," tõdes Tuul.

Mõlema hinnangul on tavainimese jaoks hoomamatu 13 miljardi euro suuruse riigieelarve juures ligi seitsme miljoni jagamine katuserahadena jälgitav.

"See on hoomatavam summa ja selle pärast lihtne analüüsida," ütles Karnau. "Lisaks on see kõige läbipaistvam osa eelarvest, kuna seal on kõik kulud selgelt lahti löödud, on näha, kuhu raha eraldatakse," lisas Tuul.

Omaette teemana puudutati rahaeraldust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) seotud abordivastasele MTÜ-le "Elu Marss".

"Minu jaoks on aga küsimus, kas EKRE trollib (saboteerib - toim.) seda süsteemi, kuna nad on ju lubanud seda muuta. Küsimus on, kas neist on saanud osa süsteemist või trollivad nad seda, suutmata seda muuta, nüüd ka ise, jagades raha omadele, kes varasemate valitsuste otsuseid küsimuse alla seavad?" küsis Tuul. Karnau pidas tõenäolisemaks teist varianti.

Mõlemad ajakirjanikud tõid siiski esile, et lisaks katuserahadele on ka muid summasid, mille jagamist koalitsioon saab vastavalt oma poliitilistele huvidele otsustada - Euroopa Liidu toetused, majanduse taaskäivitamise fond.

Karnau hinnangul näitab katuserahade jagamine aga ka Eesti ühiskonna vaesust, kui nii pisikeste summade eraldamisest poliitikud enda jaoks poliitilist kasu loodavad leida. Selle põhjuseks on aga omavalitsuste võimaluste piiratus.

"Omavalitused on hoitud lühikese keti otsas, see on olnud teadlik poliitika," leidis Karnau. Tema hinnangul aitavad katuserahade jagamise mikrotasandi otsused saavutada poliitilise toetuse parteidele ka Tallinnast väljaspool. "Hääled tulevad ju põllult ja selliste rahaeraldustega antakse see (tänuna - toim.) tagasi," rääkis Karnau ja võrdles seda poliitilise korruptsiooniga.

Saates leidis pikemat käsitlemist koroonapiirangute teema, seda hiljuti Saaremaa ühes spaas peetud erapeo valguses, millega rikuti kehtestatud reegleid, kuid mille ohjeldamisega võimud toime ei tulnud.

Kalev Kallo korruptsioonikuriteos lõpliku süüdijäämise taustal arutasid ajakirjanikud, miks Kallot kohe Keskerakonnast välja ei arvatud, ehkki erakonna põhikirjas on punkt, mis välistab süüdimõistetud inimeste liikmesuse. "Kui Kallo nii tugevalt erakonda armastab, siis miks ta ise erakonna huvides välja ei astu?" küsis Tuul. Karnau hinnangul oli tegemist Eesti ajaloo ühe tähelepanuväärseima kohtuprotsessiga ning kuna kohus kõrvaldas protsessi käigus Tallinna linnapea kohalt Edgar Savisaare, siis see vallandas sündmuste ahela, mis on Eesti poliitikat suuresti muutnud. "Vastasel juhul oleks Taavi Rõivas võib-olla praegugi peaminister," märkis Karnau.

Tuul ja Karnau kritiseerisid selle nädala riigikohtu otsuse valguses kohtu praktikat õigusemõistmise avalikkust piirata, leides, et igasuguse kohtupidamist puudutava info kajastamise keeld ei ole proportsionaalne.

Viimase teemana leidsid kajastamist sel nädalal avalikuks saanud küberrünnakud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi vastu ning nende tähendus Eestile.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: