Pöördumises märgivad ettevõtted, et KPMG koostatud analüüsi kohaselt oleks valitsuse tasakaaluka kliiapoliitika tingimustes põlevkivi tootmisega luua riigile üke 8,2 miljardi euro rikkust, 7,5 miljardit läheks sektoriga seotud partneritele, avalikule sektorile ja töötajatele ning 700 miljonit eurot põlevkiviettevõtete omanikele ja investorile. 

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi karmistamine vähendaks analüüsi kohaselt  avalikule sektorile loodavat väärtust 1,4 miljardi võrra ning pessimistlikuma stsenaariumi puhul pole põlevkiviga töötavatel ettevõtetel järgmisel kümnendil enam majanduslikult otstarbekas tegutseda.

Ettevõtted märgivad, et põlevkiviõli tootmine on Eestis sajandipikkuse ajalooga kohalikul inimressursil ja kapitalil põhinev tööstusharu, mille toodangust läks eelmise aasta seisuga 99 protsenti ekspordiks. Kliimapoliitiliselt on Eesti lähedal valitsuse poolt 2030. aastaks seatud süsinikuemissiooni 70-protsendilise vähendamise eesmärgi täitmisele, olles ülejäänud Euroopast ees. 

Kui ka teised sektorid panustavad kasvuhoonegaaside vähendamisse ei sea põlevkivi väärindamine ohtu riiklike kliimaeesmärkide saavutamist. 

Seetõttu ei tohiks ettevõtete hinnangul toetada Euroopa Liidu regulatsioone, mis karmistaksid süsinikumaksupoliitikat võtmata arvesse riikide majanduse eripära. Valitsus peaks järgmisel kümnendil astuma samme süsinikuemissioonide laiapõhjaliseks vähendamiseks ning suuremat tähelepanu peaks pöörama energieetikasektori fookuse asemel näiteks transpordisektorile ja elamumajandusele. 

Fookus peaks ettevõtjate hinnangul olema ka uute tehnoloogiate arendamisel ja nende odavamaks muutmisel, mitte kulusid suurendavate täiendavate piirangute kehtestamisel. 

Kuni rahvusvaheline kaubandus pole kliimapoliitiliselt õiglane, ei tohiks Euroopa Liit vähendada eksportivatele süsinikulekke ohuga sektoritele tasuta süsihappegaasi  kvootide eraldamist, kuna see on hädavajalik eksportivatele tööstustele, märkisid ettevõtted pöördumises.