Euroopa Komisjon, mis algatust ette valmistab, soovib esmakordselt maailmas rakendatava maksustamiskavaga välja tulla järgmisel kuul, kirjutab väljaanne Bloomberg. Kõrge süsinikujalajäljega toodete maksustamisega soovitakse kaitsta Euroopa Liidu enda tootjaid, kuna need juba peavad maksma terase, alumiiniumi, tsemendi ning lisaks veel ka väetiste ja elektri tootmisel õhkupaisatava CO2 eest.

Euroopa Liitu eksportivad tootjad peavad plaani kohaselt hakkama ostma spetsiaalset sertifikaati, mille hind on seotud EL-i heitmekaubanduse süsteemiga (ETS), rääkis kava sisuga tuttav anonüümsust palunud ametnik Bloombergile. ETS-i kaudu müüdava süsinikuheitme kvoodi hind on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning on tänavu jõudnud rekordtasemele, ületades 50 eurot tonnist.

Kliimatollide kehtestamine on osa laiemast kavast, millega Euroopa Komisjoni 14. juunil välja tuleb ning mis soovitakse käivitada, et täita 2030. aastaks seatavad veelgi kõrgemad kliimaeesmärgid. Euroopa rohelepe seab praegu eesmärgiks saavutada sajandi keskpaigaks maailmajao kliimaneutraalsus, mis tähendab, et ei emiteerita rohkem süsihappegaasi kui loodus suudab omastada.

Euroopa Liidu liidrid on korduvalt ülemkogu lõppdokumentides öelnud, et soovivad kehtestada piiriülese süsiniku maksu (CBAM), kuid Bloombergi hinnangul võib kokkuleppe saavutamine olla siiski veel kaugel. EL näeb plaanis võimalust tabada ühe hoobiga kaks kärbest: saada oma tootjatele Euroopa-väliste tootjatega võrdsed tingimused ning samas julgustada ka ühenduse-väliseid riike rohkem CO2 heitme kärpimiseks ette võtma. Samas on kava pälvinud juba EL-väliste riikide kriitikat Ukrainast Hiina ja Indiani. Kava esitamine ainult viis kuud enne Ühendkuningriigis toimuvat üliolulist kliimatippkohtumist, kus kokkuleppe saavutamiseks on oluline konstruktiivne suhe kõigi olulisemate riikidega võib ohustada selle tulemusi.

CBAM-i ettepanek võib põhjustada kaubandussõja teiste riikidega. Euroopa Liidul on juba sarnane kogemus EL-i ja siit välja lendavatele lennukitele süsinikumkasu kehtestamisega. Riikide nagu USA, Venemaa, Hiina ja Brasiilia järgnenud pahameel sundis EL-i kava oluliselt kärpima.