Kredex andis Alexela grupile 2020. aasta lõpus erakorralist kaheprotsendilist laenu 37 miljonit eurot, millest on kontserni kuuluv Kiviõli Keemiatööstus saanud seni kasutada 14 miljonit eurot. Kiviõli Keemiatööstuse juht Priit Orumaa tõi põlevkivitööstuse omapärana esile selle, et kogu laenuraha investeeringuteks suunata ei saanud.

"Pool sellest laenust - seitse miljonit eurot - läks CO2 kvootide ostmiseks, nii et riik sai pool laenu kohe tagasi," ütles Orumaa. 

Laenurahaga ehitas Kiviõli Keemiatööstus uued tuhaärastussüsteemid generaatoriseadmele ja elektrijaamale, lõpetati raskeõlipuhastusseadme rekonstrueerimise esimene etapp. Lisaks ehitati täiesti uus defenolatsiooniseade, mis on selles mõttes unikaalne, et see oli meil kohapeal projekteeritud ja välja mõeldud. Lisaks uuendati oluliselt kaevandustehnikat, muu hulgas osteti uus põlevkivikombain. Suurim 2022. aastal kavas olevatest töödest on raskeõlipuhastusseadme rekonstrueerimise teine etapp.

Viieaastase laenuperioodi jooksul kohustus Kiviõli Keemiatööstus andma tööd vähemalt 500 inimesele. Orumaa sõnul oleks laenu saamata nii ettevõte kui ka kogu Alexela Grupp raskuste ees. 

"Ma arvan, et olukord poleks väga roosiline olnud. Tõenäoliselt me praegu ei seisaks siin. Ja tõenäoliselt oleks suuri probleeme ka kogu Alexela Grupil."

Üheks laenu saamise tingimuseks oli see, et keemiatööstus muutuks seadmete uuendamise käigus keskkonnasõbralikumaks. Kuigi ettevõtte kinnitusel on investeeringute tulemusena õhusaaste näitajad piirkonnas paranenud, linnarahvas seda veel ei tunneta.

"Meil on nüüd linnas automaatne õhuseiremonitooringuseadeldis vallamaja kõrval ja selle andmed on kogu aeg online'is saadaval ehk kõik saavad vaadata, milline see õhusaaste tegelikult on. Seal neid punaseid päevi on oluliselt vähem kui varem," rääkis Orumaa.

Kohalikud elanikud sellega aga ei nõustu, mitme sõnul oleneb haisuolukord tuule suunast.