Põlevkiviõli tootjad nõuavad riigilt Eesti huvide eest seismist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: VKG

Eesti peab Euroopa Liidu kliimaaruteludes seisma oma riiklike huvide eest, sest kui heitkoguse ühikutega kauplemist karmistatakse, väheneb põlekiviõli abil loodav rahvuslik rikkus enam kui poole võrra, sedastavad põlevkiviõli tootjad valitsusele saadetud pöördumises.

Neljapäeval algab Brüsselis aasta viimane Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse ka Euroopa kliimapoliitika muudatusi. Euroopa Komisjon soovib suurendada 2030. aasta kasvuhoone heitekoguste vähendamise eesmärki senise 40 protsendi pealt 55 protsendile.

Kuigi Euroopa Komisjon ei ole avaldatud selle saavutamise detailset tegevuskava, siis suure tõenäosusega karmistub heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et süsteemi karmistamine on küll eesmärk, aga ettepanekuid lauale veel pandud ei ole. "Praegu on Euroopa Komisjon algatanud avaliku konsultatsiooni, kus liikmesriigid ja ettevõtted saavad anda oma sisendi, mille põhjal komisjon otsustab, kuidas ta selle heitmekaubanduse süsteemi reformiga edasi läheb," lausus Klaas.

Kuid põlevkivitööstused rõhutasid oma pöördumises, et Eesti ei tohiks toetada Euroopa Liidu regulatsioone, mis karmistavad süsinikumaksu poliitikat. Suurima põlevikiõli tootja VKG juht Ahti Asmann ütles, et Eesti peab lähtuma raamseisukohtades sätestatud eesmärkidest.

"Peavad säilima tasuta kvoodid senises mahus. Eesti seisukoht on: regulatsioonide muutmisel tuleb arvestada riikide majanduste eripära. Ma arvan et Eesti saabki ja peabki tegema seda, et võidelda nende seisukohtade eest," lausus Asmann.

Asmann märkis, et Euroopa poolt valitud suund tähendab seda, et viie aastaga võib süsinikumaksu koormus kahekordistuda ja kümne aastaga neljakordistuda. "Põhimõtteliselt on ükskõik mis äri võimalik surnuks maksustada," nentis ta.

Asmanni sõnul muudab see mitmekordne maksutõus põlevkiviõlitootmise kolmandate riikidega võrreldes konkurentsivõimetuks. Põlekivisektori tellitud uuringust selgus, et põlevkiviõli tootmine suudab järgneva 20 aastaga luua üle kaheksa miljardi euro rahvuslikku rikkust, kuid ainuüksi heitkoguse ühikutega kauplemise karmistamine võib langetada loodavat rikkust kuni 4,5 miljardit eurot.

"Projektid on väga pikaajalised, peab olema ettenähtavus üpris kaugele ja kui regulatiivne keskkond ei ole etteaimatav, siis loomulikult neid sadadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid ei tehta," ütles Eesti Energia juhatuse liige Andri Avila.

Kuid teisest küljest peaks läbirääkimisel arvestama seda, et Eesti on kliimaeesmärgid juba ammu täitnud.

"Energeetikud on oma töö suures osas juba ära teinud, et Eesti on ülekaalukalt kõige suurem CO2 emissioonide vähendaja Euroopa Liidus," märkis Avila.

Eesti ettepanekud on veel kujundamisel, kuid Klaasi sõnul kindlasti arvestatakse raamleppes nimetatud Eesti tööstuse eripära ja tasuta kvoote.

"Peaks säilima tasuta kvootide süsteem tööstustele, nii nagu ta siiamaani on toiminud, ja seda ei tohiks kaotada või muuta märkimisväärselt enne seda, kui on alternatiivne süsteem välja pakutud," lausus Klaas.

Eesti lõplikke seisukohti saab kujundada veel mitme kuu jooksul, sest Euroopa Komisjon tuleb heitmekaubanduse reformiga välja järgmise aasta juunis.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: