"Kõige suuremad CO2 õhkupaiskajad on Luksemburgi rikkad kodanikud, neile järgnevad Belgia, Eesti, Malta ja Saksamaa," öeldakse Stockholmi keskkonnainstituudi ja vaesusevastase võitlusega tegeleva rahvusvahelise organisatsiooni Oxfam koostatud ülevaatest.

Üks oma riigi rikkaimasse kümnendikku kuuluv luksemburglane põhjustas tarbimisega umbes 110 tonni CO2 õhkupaiskamise aastas, belglane ligi 40 ja eestlane 35 tonni süsinikdioksiidi emiteerimise. Neile järgnevad Malta, Saksamaa ja Soome - kõik umbes 30 tonniga, nähtub raportis esitatud diagrammist.

Sama muster joonistub välja ka siis, kui arvestada ühe protsendi kõige rikkamate käitumist: Luksemburgi kõige rikkamad põhjustasid aastas 214 tonni CO2 emissiooni inimese kohta, mida on 26 korda rohkem kui Euroopa Liidu keskmine, öeldakse uuringu kokkuvõttes. Selles järjestuses jagab Eesti koos Saksamaaga teist-kolmandat kohta, Malta on neljas ja Belgia viies.

Raportis esitatud diagrammidest on ka näha, et rikkaim kümnendik põhjustab oma riigis sama palju või pisut isegi rohkem CO2 emissioone kui rahvastiku vaesem 50 protsenti. See kehtib ka Eesti kohta.

Samuti selgub ülevaatest, et elanikkonna rikkaima sajandiku ja kümnendiku põhjustatud CO2 emissioonid olid 2015. aastal vastavalt 5 protsenti ja 3 protsenti suuremad kui 1990. aastal. Keskmist tulu teeniva 40 protsendi elanike ning vaeseima 50 protsendi elanikkonna emissioonid ühe inimese kohta olid aga samal perioodil vähenenud vastavalt 13 ja 24 protsenti.

"Euroopa Liidu süsinikuheitme vähenemine on tulnud rahvastiku vaesema osa arvel, samal ajal kui rikkamad pole panustanud," tõdes Oxfami kliimapoliitika juht ja raporti kaasautor Tim Gore väljaandele EurActiv.com.

Uuringu selgituses öeldakse, et suurima osa jõukate CO2-emissioonist annab transport, eelkõige lendamine, vaesemate inimeste süsinikuheitmes on suurim osakaal toiduvalmistamisel ja küttekuludel.

Raporti kohaselt tuleb Euroopas väga jõuliselt emissioone vähendada, et vastata Pariisi kliimaleppes seatud eesmärgile hoida kliimasoojenemine 1,5 kraadi piires. Selleks soovitavad uuringu autorid lõpetada fossiilsete kütuste subsideerimine, sealhulgas lennunduses ja laevanduses, muuta hooned soojapidavamaks ning keelata 2035. aastaks ära sisepõlemismootoriga autode müük.