Leedu uus valitsus tahab Eesti ja Lätiga "tõelist strateegilist partnerlust"

Leedus esmaspäeval ametisse kinnitatud peaminister Ingrida Šimonyte valitsus lubab aktiivset ja väärtuspõhist välispoliitikat ning muuhulgas ka "tõelist strateegilist partnerlust" Balti riikide vahel.
Välispoliitikas on põhimõtteks parandada, mis on lõhutud, seisab valitsuse 123-leheküljelises tegevusprogrammis, mille heakskiitmise üle Leedu seim lähipäevil peaks hääletama. Valitsus lubab oma välispoliitikas lähtuda neljast aluspõhimõttest.
- Leedu kui vabaduse ja demokraatia arengu keskpunkt
Valitsus kavatseb toetada kõiki, kes maailmas vabaduse eest võitlevad. Samas kinnitatakse oma toetust Valgevene demokraatiat nõudvatele protestijatele ning naaberriigi kodanikuühiskonnale.
- Euroopat tugevdades saada ka ise Euroopas tugevamaks.
Leedu uus valitsus nimetab Pariisi ja Berliini Euroopa Liidu võtmekeskusteks, millega tuleb suhteid tugevdada. Samas kutsutakse üles "tõeliseks strateegiliseks partnerluseks" Balti riikide vahel ning lubatakse toetada Euroopa Liidu laienemist.
- Leedu kui kaitse eesliin
Valitsuse tegevuskavas tõdetakse, et julgeolekuolukord on Venemaa tegevuse tõttu halvenenud ja seepärast peab Leedu tugevdama transatlantilisi suhteid Ameerika Ühendriikidega, strateegilist partnerlust Poolaga, tihendama koostööd Ühendkuningriigiga ja seal elava välisleedulaste diasporaaga. Leedu peab saavutama oma ressursside strateegilise mitmekesistamise, arendama välispoliitika spetsialiseerumist ja suurendama kriisijuhtimise võimekust.
- Leedu pehme jõud mitmekordistab poliitilist jõudu
Valitsus soovib, et Leedu tegutseks rahvusvahelisel areenil tugevamana kui eeldab tema suurus ning kasutaks selleks ära oma ajaloonarratiivi, levitaks ideed Leedust kui vabaduse kaitsjast, kes võtab vastu poliitilisi pagulasi ja rõhutaks innovatsiooni Leedu majanduses, mis muudab Leedu rohemajandusega riigiks. Selleks plaanitakse luua agentuur, mis peaks Leedusse meelitama väliseksperte ja -investeeringuid.
- Välisteenistus uuesti prestiižseks
Diplomaatiline teenistus on tänu konkurentsivõimetutele palkadele ja suurele töökoormusele muutunud väheatraktiivseks, leitakse valitsuse tegevuskavas. Seepärast plaanib uus valitsus parandada diplomaatide töötingimusi. Lisaks plaanitakse välisteenistus depolitiseerida, võttes ministrilt võimaluse oma soosikuid diplomaatilisse teenistusse nimetada.
Leedu president Gitanas Nauseda kinnitas esmaspäeval oma dekreediga uue valitsuse eesotsas peaminister Ingrida Šimonytega. Valitsuses on üheksa liiget erakonnast Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid, kolm Vabaduserakonnast ja kaks Liberaalsest liikumisest.
Leedu uueks välisministriks sai Gabrielius Landsbergis, kes on Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu (2014-2019) liige ja kuulub erakonda Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Tema vanaisa on legendaarne poliitik Vytautas Landsbergis, kes kuulus europarlamenti aastatel 2004-2014.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: LRT.lt