Riigikogu võttis vastu 2021. aasta riigieelarve ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1607524620000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Riigikogu täiskogu võttis kolmapäevasel kolmandal lugemisel vastu 2021. aasta riigieelarve seaduse. Järgmise aasta riigieelarve kulutuste maht on pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot.

Riigieelarve vastuvõtmise poolt hääletas 55 saadikut ja vastu 44 riigikogu liiget.

2021. aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.

Valitsussektori investeeringute maht ulatub tuleval aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab 2021. aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKP-st.

Valitsuse hinnangul toetab eelarve kriisist räsida saanud inimesi ja majandust, mis eeldatavalt kahaneb tänavu neli protsenti. Riik kaasab langusest üle saamiseks välisvahendeid.

"Kui küsida, et mis on selle eelarve prioriteedid, siis ongi riigikaitse, sisejulgeolek, tervishoiu süsteem, sotsiaalsüsteem ja infrastruktuuri investeeringud. Väga suures mahus võtame ette teedeehituse, võtame ette meditsiini infrastruktuuri ehitust, me tõstame ka ju pensiooneid. Teaduse-arenduse rahastamine jõuab esimest korda ühe protsendini SKP-st," loetles rahandusminister ja EKRE esimees Martin Helme.

Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis. Opositsiooni hinnangul pole nii suur puujääk majandusoludele kohane. 

"Ainus riik, kes oma eelarve seisu järgmisel aastal, kui on majanduskasvu prognoositud, halvendab. Meil on kõige kiirem laenukasv ja meil on kõige suurem struktuurne miinus. Just struktuurne miinus on väga kaugelt üle jõu ja see ei lähe ise üle, see toob kaasa väga raskeid otsuseid järgmistele valitsustele," kritiseeris riigikogu liige, Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi.

"On see turismisektor või on need noored, naised, kes kipuvad enne töö kaotama. On üks väga halb sõnum, mis selle eelarvega ühiskonnale saadetakse. Keset kõige teravamat tervisekriisi on selles eelarves muuhulgas kaks miljonit eurot referendumi korraldamiseks, mida meil ühiskonnas kellelegi vaja ei ole, väljaaravatud üks erakond, ja samamoodi viimasel hetkel eelarvesse pistetud arbordivastase kampaaniaga tegeleva MTÜ rikkalik toetus," ütles Saar.

Ligi sõnul on viimase lugemise eel jagatud 6,7 miljonit eurot n-ö katuserahasid korruptiivse iseloomuga, mistõttu Reformierakond selles juba aastaid ei osale.

"Riigikogu liikmed sisuliselt teevad iseendale monumenti. Noh, ka sisu vaadates need ei ole riiklikud eesmärgid, milleks neid jagatakse, need on isiklikud eesmärgid," ütles Ligi.

Muudatuste esitamise tähtajaks 30. novembriks esitas Reformierakonna fraktsioon eelnõu kohta 12 muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku esitas ka julgeasutuste järelevalve erikomisjon, mida rahanduskomisjon ka toetas.

Rahanduskomisjon koostas eelarvele kaks muudatusettepanekut. Esimene koosneb ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja vahelistest täpsustavatest muudatustest. Eelnimetatud ettepanekuga täiendatakse ka eelnõu 2021. aastaks prognoositud lisanduvate välistoetuste mahus 313 miljonit eurot, mis kajastatakse valitsuse tulude koondreana. Teisena määratakse regionaalsed investeeringud ehk niinimetatud katuseraha. Koalitsiooni kuuluvad Keskerakond, EKRE ja Isamaa jaotavad tuleva aasta eelarvest kokku 6,4 miljonit eurot, opositsiooniline Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaotas laiali 300 000 eurot. Reformierakond juba mitmendat aastat raha jagamises ei osale. 

Reformierakonna fraktsiooni ettepanekutest arvestas komisjon ühe ettepanekuga suurendada haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarvet 225 000 euro võrra.

Sellega rahastatakse koolipsühholoogide kutseaastat Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste Instituudis ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis, et rohkematesse koolidesse jõuaks hea ettevalmistusega koolipsühholooge.

Toimetaja: Barbara Oja, Mart Linnart, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: