Kiik kõigi koolide sulgemisest: õpilasi tuleb kohelda ühtemoodi

Foto: ERR

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsus otsustas kogu Eestis kõik õppeasutused ajutiselt sulgeda, et kohelda kõiki õpilasi ühtemoodi ning mitte tekitada erinevate kriteeriumitega rohkem segadust.

Te ütlesite teisipäeva õhtul "Aktuaalses kaameras": "Kui me lõpetame õppetöö ära, siis noored peavad ju kuskil aega veetma. Vaadates tagasi sügisesele koolivaheajale ja tegelikult ka kevadisele koolivaheajale, siis just koolivaheaegadest said alguse mitmed haiguspuhangud." Nüüd, vähem kui 24 tundi hiljem on selline kannapööre. See on arusaamatu?

Tegelikult see sügisene õppetund on kahtlemata meeles meil kõigil ehk ka lapsevanematel, lastel, noortel, kes nüüd nii või naa jõuluvaheajale lähevad. Tõesti, valitsuse poolt lõpeb see õppetegevus mõnevõrra varem, jõuluvaheaeg ametlikult algab jätkuvalt jõuludel, ehkki võimalus erinevaid üritusi, kohtumisi teha saab olema igal juhul. Mõistlik on täna neist hoiduda, eeskätt keskenduda perega aja veetmisele, kindlasti värskes õhus ringi liikumisele ja vältida rahvarohkeid kohti, üritusi sõltumata, mis vanuses sa oled.

Te ju annate endale aru, et lapsevanemad ei saa oma teismelisi lapsi kontrollida 24/7 selles mõttes, et käia neil kogu aeg järel ja vaadata, kellega nad kohtuvad, kus nad kohtuvad ja mitmekesi nad kohtuvad?

Gümnaasiumiastmes on näiteks võimalus jätkata distantsõppega nii, nagu paljud koolid seda praegu teevad. Aga loomulikult, nagu viitasin, siis jõuluvaheaeg tuleb niikuinii, ega me seda vaheaega ära ei jäta koroonaviiruse hirmus. Praeguse otsusega me anname selle võimaluse, et vähendada erinevaid sõite, vähendada erinevaid kontakte ühistranspordis, mujal ehk piirata üleüldist huvitegevust ja haridust tervikuna, et anda sellega loodetavasti tõuge viiruse leviku vähenemisele. See, kuidas inimesed oma aega hakkavad veetma, eeskätt noored, lapsed, sõltub paljuski loomulikult nende valikutest, aga ka sellest, kuidas vanemad selgitavad hetkeolukorda ja neid mõistlikke samme, mida enda tervise ja teiste tervise kaitseks astuda.

Räägime valitsuse sõnumist, mida on tõlgendatud tänase päeva jooksul juba väga mitmel moel. Miks see sõnum ei ole selge ja üheselt mõistetav? Mis aste, mis tingimustel, mis vaheaeg, kellel on vaheaeg? Kas gümnaasiumiõppes Tallinnas võiks jätkata distantsõppega, kuigi linnapea ütleb ühte, haridusminister teist ja teie kolmandat?

Koolivaheaja ametlikud ajad ei ole muutunud.

Ehk see on jõuludest 10. jaanuarini?

Täpselt nii. Aga muutunud on see, et Eestis alates 14. detsembrist üldiselt kontaktõpet koolis ei toimu. Erandiks on siin hariduslike erivajadustega lapsed, erandiks on konsultatsioonid, eksamid, muud taolised tegevused, mis on tõesti vajalikud kontaktõppe vormis läbi viia. Samuti on koolidel õigus jätkata distantsõpet, näiteks gümnaasiumiastmes see on mõistlik, kõrgkoolid seda niikuinii teevad.

Aga rääkides põhikoolidest, siis siin on selge suunis, et algklassid, põhikoolid lõpetaksid praegu õppetöö ära, koos huvitegevusega, et vähendada kontakte nii õpilaste kui ka õpetajate vahel kui ka erinevat liikumist ühistranspordis ja mujal.

Aga see on iga kooli enda otsustada, kuidas nad edasi lähevad?

Koolipidaja otsustada on tõepoolest. Näiteks Tallinn on konkreetselt teatanud, et nemad lõpetavad kontaktõppe ära alates 14. detsembrist. Eeskätt kõrgema koroonaviiruse leviku piirkonnas see on ainumõistlik tegevus, aga loomulikult on ka neid kohti, kus tehakse teistsuguseid otsuseid.

Keeld rakendub üle terve Eesti, ka maakondades, kus haiguspuhanguid on väga vähe. Miks kõigile ühe joonega mõõdeti?

Tegelikult me arutasime seda tõesti teadusnõukoja liikmetega, haridusekspertidega, tervisevaldkonna inimestega. Loogika on selles, et me õpilasi kohtleme siin ühetaoliselt, et mitte tekitada erisusi, veel rohkem võib-olla segadust, kui meil on erinevad kriteeriumid, erinevad kategooriad, et tõepoolest, ka õpetajatel ja võib-olla koolielu korraldajatel oleks eelkõige teadmine, mis astmed ja mis õppevormis hetkel on.

Ida-Virumaal kehtestatakse väga ranged piirangud, praktiliselt kõik keeratakse kinni, välja arvatud kirikud. Mis neis kirikutes nii olulist või erilist on, et seal koguneda võib?

Me võime aru saada, et ühest küljest on jõuluaeg, teisest küljest, kui me räägime kirikutest, siis tegelikult ei ole täna teadaolevalt seal suuri nakkuskoldeid, seal on võimalik hoida distantsi - tegemist on suurte ruumidega ja väga avaratega, kui rääkida justnimelt õhu liikumisest. Loomulikult, seal kehtivad usaldusmeetmed - hajutamisnõue, maskikandmise kohustus, tuleb vältida nakkusohtlikke rituaale. Eeskätt on küsimus selles, et inimesed, kes soovivad kirikut külastada, saaksid selle võimaluse ka edaspidi, Eestis kehtib usuvabadus, see võimalus tuleb inimestele jätta. Aga loomulikult seda tuleb teha nakkusohutult.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: