"Meil oli täna kriisikoosolek koolijuhtidega, kus otsustasime, et kuna gümnaasium on juba praegu distantsõppel, pole mõtet seda lammutada. Põhikooli osas tegime otsuse, et ka põhikoolid peavad pakkuma distantsil tegevust, loovõppetegevust, mis ei ole päris klassikaline õppetegevus, aga samas säiliks kooli ja õpilaste vahel kontakt. Nädala jooksul õpilastega kontakt säilib, see ei ole koolivaheaeg, samas õppetegevust täies mahus ei ole võimalik pakkuda," rääkis Kõlvart

Kõlvarti sõnul pealinna HEV-koolid jätkavad kontaktõppes, igasugused konsultatsioonid ja järeleaitamistunnid on samuti võimalikud ka kontaktis.

Mis saab jaanuaris, kui koolivaheaeg läbi saab, on Kõlvarti sõnul praegu segane ning see tuleks võimalikult kiiresti ära otsustada.

"Me peaks juba praegu ütlema, mis on meie stsenaariumid jaanuari osas. Ma arvan, et me peame tunnistama, et tõenäoliselt hakkab olukord halvenema. Lähtuvalt sellest oleks juba praegu vaja kommunikeerida, milleks me peame olema valmis. Mis puudutab haridust, siis minu arvates on väga reaalne see, et peale koolivaheaega jätkub distantsõpe," lausus Kõlvart.

Kõlvart: praegune olukord on piinlik

Kõlvart märkis, et valitsuskommunikatsioon on viimastel nädalatel olnud puudulik ning otsuseid tehakse jooksvalt ning neid esitatakse arusaamatuna.

"Otsused ei pea olema 100 protsenti õiged või adekvaatsed, aga nad peavad olema väga selged. Praegune olukord on päris piinlik. Tuleb lihtsalt inimeste ees vabandust paluda. Ka Tallinn oli sellega seotud – algul oli sõnum, et tuleb koolivaheaeg ja see oli selge. Nüüd me pidime koolijuhtidega tegema uue kiire otsuse," lausus Kõlvart.  

Sõnumite segasust tingib tema sõnul ka olukorra keerulisus. "Ka üldine olukrod on selline. Ühest küljest saavad inimesed aru, et midagi on vaja teha, aga teisest küljest on piirangud ebapopulaarsed, keegi neid ei soovi. Ma arvan, et kriisiolukorras on sama tähtis kriisikommunikatsioon, sõnumite ja otsuste sisu," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on üks probleem, et omavalitsuste juhid, näiteks Tallinna ja Tartu linnapea, pole piisavalt kaasatud. "Nendest otsustest me saame meedia kaudu teada. Viimasel ajal nii mina kui ka minu kolleeg Tartu linnapea oleme regulaarselt rääkinud, et on vaja selgeid otsuseid," ütles ta.

"Valitsusel puudub pikem plaan"

Kõlvarti sõnul on vaja nii selgeid otsuseid kui mitmeetapilist plaani, mida pragu valitsusel ei tundu olevat. "Et me ei reageeriks iga nädalal olukorrale, mis tekib, mida statistika näitab, vaid meil oleks selge sõnum ja plaan tuleviku osas," lausus ta.

"Ennetusega oli vaja tegelda juba septembrist. Praeguses olukorras, kui reageerime, siis see peab olema adekvaatne. Meetmed peavad olema loogilised ja erinevad valdkonnad omavahel seotud. Ja perspektiiv – kui kahe nädala pärast hakkab olukord halvenema, siis on meil juba ettevalmistatud plaan, et inimesed teavad täpselt, milleks nad peavad olema valmis. Praegu on kahjuks nii, et täna otsustame, homme kommunikeerime ja kahe-kolme päeva jooksul tuleb kolm-neli erinevat sõnumit, mis on absoluutselt ebaselged," rääkis Kõlvart.

Kõlvart märkis, et riigipoolsed piirangute otsused ja valitsuse kommunikatsioon on kriisiolukorras olnud liiga poliitilised. "Seda tuleb vältida, tuleb unustada kohalikud valimised. Praegu on kriis ja lähenemine peab olema vastav," nentis ta.