Millal teie teada saite, et valitsus otsustas koolid kinni panna?

Teisipäeval tuli teadusnõukogu oma ettepanekutega ja selge ettepanek oli vähendada kontakte. Siis oli küsimus selles, kuidas me seda teeme. Teisipäeva õhtuks ei olnud nüansid selged, isegi eilseks (kolmapäevaks – toim.) ei olnud nüansid selged. Selgeks said detailid neljapäevaks ja siis see otsus vastu võeti. Täna me saatsime juhised laiali ja koolid saavad teha oma otsuseid ise.

Mis on see arvuline nakatumisnäitaja, mille pealt valitsus aasta lõpus otsustab, kas koolid uuesti avada 11. jaanuaril või mitte?

Selle kallal me peame veel tööd tegema. Ette öelda ei saa. Kui me oleks näiteks lähtunud kevadistest numbritest ja piirangutest, mida osa riike tegi oma valgusfooriga, siis kippus nii, et nad panid kas liiga vara või liiga hilja oma elu kinni. Ei ole nii lihtsat reeglit selles olukorras, kogu maailm õpib. Muidugi me üritame ette vaadata ja kindlasti on jaanuari alguses laual ka need stsenaariumid, kuidas koolid saavad jätkata vastavalt olukorrale.

Kas valitsusel on pandeemiaga võitlemisel ka selge strateegia või teete nii nagu parasjagu hea tundub?

Vaatame numbreid. Alati võib kriitikat kosta ja otsused ei ole alati 100 protsenti õiged, seda saab takkatraavi hinnata. Kui vaatame numbreid, siis majanduslanguselt oleme me ühed väiksemad, samas ka tervishoiu intensiivravis või surmades ühed väiksemad.

Ka teie enda erakonnakaaslane, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles täna Ringvaates, et on vaja mitmeetapilist plaani mitte spontaanseid reaktsioone. Mis te talle vastate?

Midagi teha ei ole, sellist head algoritmi ei ole, kogu maailmas ei ole. Kindlasti omavalitsusjuhid – ma olen Kõlvartiga mitu korda vestelnud – tahaksid rohkem selgust, aga olukord ei võimalda sellist selgust, et me saame teha plaani kuu, kahe, kolme jaoks ette. 

Nakatumisnäitaja ütleb meile ette, milline on viiruse pilt kahe nädala pärast. Kas meil on teada, mis etappides piirangud tulevad või teeb valitsus teeb neid kaunis poliitiliselt, nagu see praegu paistab

Poliitiline oli ka linnapea (Kõlvarti), kes tahtis vaheaega, avaldus, see on populaarne. Aga meie lähtusime sellest, et õpilased peavad ka teadmisi saama. Ja koolid ise otsustavad, kuidas nad seda korraldavad, et tekiks vähem lünkasid. Kui Krista Fischer on öelnud ette päris suuri numbreid nii nüüd kui kevadel, siis need pole realiseerunud. Järelikult piirangud, korraldused ja reeglid on aidanud ja Eesti inimesed on tublid olnud. Ei ole võimalik seda pikka vaadet teha.

Kuidas on võimalik, et ujumistrennis on ohtlik, aga spaas ei ole ohtlik käia?

Võib tunduda ebaõiglane, eriti kui see inimest lähedalt puudutab. Huvihariduses on seesama asi, et tuleb kontakte vältida, nii nagu me kooliõppes teeme.

Spaas saab käia, aga ujumistrennis mitte

Vastab ekspert, et spaas ei levi. Ujumistrennis on pigem küsimus, mis toimub enne ja pärast ujumistrenni üldkasutatvates ruumides. Võib-olla tulebki seda täpsustada.