Läti poliitikud üritavad ühiskonda koroona vastu mobiliseerida

Foto: ERR

Lätis võrreldakse praegust aega 100 ja 30 aasta taguste sündmustega. Poliitikud püüavad ajaloost teada vaprust ja üksmeelt üle kanda tänasesse päeva, et veenda ühiskonda arvestama üksteisega ja järgima piiranguid. Samas leiavad Lätis paljud, et viiruse hüppelise leviku on põhjustanud poliitikute vastuolulised seisukohad.

Läti populaarseim etnopopikollektiiv Tautumeitas on lõppeva sünge aasta tunded valanud äsja valminud loosse ja muusikavideosse, et kinnitada - valgus pääseb pimeduse üle alati võidule. Läti poliitikud aga kasutavad oma kõnedes märksa konkreetsemaid võrdlusi, pidades praegust pandeemiat meie põlvkonna väljakutseks, vahendab "Välisilm".

Läti peaminister Krišjanis Karinš ütles, et Läti rahvas on sitke rahvas. "Nagu 102 aasta eest, kui kogu rahval oli selge eesmärk - jõuda vabaduseni. 30 aastat tagasi oli meie rahval kindel siht - taastada oma iseseisvus. Ka täna on meil selge eesmärk - ületada see pandeemia," kõneles Karinš.

Läti presidendi Egils Levitsi sõnul on tegemist praeguse põlvkonna väljakutsega. "Meil on reaalsus silme ees ja me peame minema lõpuni," sõnas Levits.

Parlamendi spiiker Inara Murniece lisas, et praegune olukord nõuab lätlastelt vähem kui teistel Läti jaoks olulistel hetkedel. "Ainult hoida distantsi, järgida piiranguid ja kanda näomaski," ütles Murniece.

Läti rahvarinde asutaja ja aastakümneid mõjukamate arvamusliidrite seas püsiv Dainis Ivans on, nagu paljud, võtnud kuulda valitsuse soovitusi ja varjunud viiruse eest koju, kaugtööle. Ivans on õige mees ütlema, kas võrdlus vabadusvõitluse ja iseseisvuse taastamisega on praegu temagi hinges või on tegu lihtsalt poliitikute püüdega kuidagigi rahvast piirangute vajaduses veenda.

"Tundub, et rahvale on oluline meelde tuletada, mille oleme läbi elanud ja mida saavutanud. Seetõttu tundub mulle, et see on presidendi ja peaministri ühine sõnum, et saja aasta eest oli Vabadussõda ja täielik kaos. Tollal levisid ju ka rasked haigused - Hispaania gripp, tüüfus, koolera - kuid me pidasime vastu ja elasime need üle. Ja ka 30 aasta eest, kui olid traagilised ja sünged sündmused, kui siin olid barrikaadid, hukkusid inimesed ja olime vastasseisus Nõukogude OMON-iga," rääkis Ivans.

"Praegu on tähtis kinni pidada piiranguist, mis on hädavajalikud, et ühiskonnas ja riigis ei tekiks kaost," lisas ta.

Laupäeval vilistas Riia Daugava kaldapealsel umbes 400-500 inimest piiranguile ja tuli kõige vastu protestima - maskide, politsei, valitsuse, presidendi vastu.

Plakateilt võis näha, kuidas nad tunnevad end koertena, kes peavad kandma suukorvi. Samas on Lätis rahvakogunemised keelatud ja järgida tuleb 2+2 reeglit.

Need inimesed ei võidelnud oma vabaduste eest, nad rikkusid piiranguid, teatasid politsei juhid. Milline on piirangute toetajate ja vastaste vahekord kogu riigis, on keeruline öelda. Läti politsei uurib ka valeuudiste levitamise juhtumeid - üks aktivist on vahi all, teine, kelleks osutus ühe Riia haigla sanitar, pääses vabadusse.

"Loomulikult ei koosne meie valitsus ainult geeniustest ja oraatoritest. Kuid kes oskaks praeguses olukorras öelda, milline otsus on õige? Sellist inimest lihtsalt pole," kommenteeris Ivans.

Soov koondada kogu ühiskonda ühe mütsi alla ja üht asja ajama on muidugi keeruline täituma, eriti olukorras, kus ka valitsuses puudub üksmeel.

"Teame ju hästi, et koroonaviiruse kohta hangivad inimesed ise internetist teavet. Kasutavad erinevaid allikaid ja peavad seetõttu end ekspertideks. Meie oleme valitsuses püüdnud seni tugineda tõeliste ekspertide seisukohtadele," ütles Parteiühenduse Arengule/Poolt! parlamendifraktsiooni esimees Dainis Pavluts.

Samas teatab president, et peaministril on õigus välja vahetada oma tööd kehvasti tegevad ministrid, peaminister omakorda tegi erakorralise olukorra pikendamise põhjendamiseks telepöördumise veel enne valitsuse otsust.

Kaugtööd tegevas valitsuses on tunda närvilisust, sest päev, mil haiglad ei suuda enam kõiki patsiente ravida, on peaaegu käes.

Kevadel oli Lätis kaks kindlat koroonaarvamusliidrit - Läti peainfektsionist Uga Dumpis ning haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse osakonnajuhataja Jurijs Perevošcikovs. Neid usaldati kordades rohkem kui poliitikuid. Kuid nüüd on Perevošcikovs jäänud pigem statisti rolli ja valitsuse liikmed püüavad ise oma otsuseid põhjendada. Justiitsminister leiab, et rahvaga suhtlemiseks tuleks palgata professionaalid. Kurnatud ja murelikud tipparstid teevad videopöördumisi. Aga keda ja kas rahvas üldse kuulab?

"Selle haiguse patoloogia on nii raske, et kahjuks ei õnnestu meil märkimisväärset osa patsientidest päästa," ütles anestesioloog-reanimatoloog Roberts Stašinskis.

Läti valitsuse moodustava viie osapoole koostöö peab veel vastu, ehkki nad ei pürginud võimule selleks, et piiranguid kehtestada. Samas, jah, ei võta keegi vastutust ka selle eest, et Läti tervishoiusüsteemi arendamiseks pole juba aastakümneid leitud raha. Töö, kodu ja värske õhk - ka meie pere on sellisest elust väsinud, tunnistab peaminister.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: