Ülejärgmisel nädalal algab rahvaloenduse testküsitlus

Foto: Rene Suurkaev / ERR

Ülejärgmisel kolmapäeval, 30. detsembril algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlus, millega statistikaamet kontrollib valmisolekut suureks loenduseks. Rahvaloenduse test puudutab 2000 inimest kaheksast maakonnast. Suur rahvaloendus viiakse läbi järgmise aasta lõpus.

Et õnnestuks tuleva aasta lõppu kavandatud suur rahvaloendus, tehakse veel tänavu peaproov. See toimub kahes osas. Selle aasta 30. detsembrist kuni 15. jaanuarini on e-loendus ja 20. jaanuarist 31.-ni on küsitlusloendus. Siis helistatatakse neile, kes ei saanud e-loendusel osaleda või täitsid ankeedi puudulikult.

E-küsimustiku täitmine võtab alla kümne minuti ja igal täisealisel tuleb vastata ise. Statistikaamet tahab enne pärisloendust teada, kui suur hulk inimesi vastab digitaalselt ja kas küsimused on arusaadavad.

"Rahvaloendus on rahaliselt väga kulukas operatsioon. Meie jaoks on väga oluline veenduda, et vähemalt 67, mis oli eelmise rahvaloenduse number, aga ka üle 70 protsendi inimesi vastaks digitaalselt," rääkis statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Testküsitluse valim hõlmab kaheksat suuremat maakonda, 2000 inimest ja tuhandet eluruumi. Nende seas on kortermaju, ridaelamuid, eramuid, aga ka suvilaid ja üks hooldekodu. Osalejatele saadetakse teavituskiri, kus on telefoninumber, kuhu saavad helistada need, kes digitaalselt vastata ei saa.

Testküsitlus on vabatahtlik, hilisem rahvaloendus mitte. Siis tuleb vastamata küsimustele vastuseid nõutama rahvaloendaja. Järgmise aasta lõpus toimuv suur rahvaloendus maksab üle 12 miljoni euro.

"Suur Eesti rahvaloendus viiakse läbi registrite baasil. Ehk 97 protsenti andmetest saadakse registritest, kuid on väga väike hulk küsimusi, mida ei ole võimalik registritest saada. Need küsimused puudutavad ennekõike inimeste keelteoskust, nende usulist kuuluvust, aga ka terviseprobleeme," lausus Mägi.

Ehk tegemist on tunnetuslike küsimustega, millele registrid vastuseid ei anna.

"Nende erinevate andmete alusel, mida loendusel korjatakse, tehakse riigis väga olulisi otsuseid. Kas siis poliitika kujundamist ja sellest lähtuvalt seadusloome tegemist, aga ka konkreetselt, millised valdkonnad või millised segmendid võiksid vajada täiendavaid toetusi," selgitas Mägi.

Et andmed oleksid täpsed, palub statistikaamet kõigil kontrollida oma rahvastikuregistri andmeid aadressil www.eesti.ee.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: