Statistikaamet lükkas tagasi teadlaste parandused rahvaloenduse ankeedis

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
2021. aasta rahvaloendus. Autor/allikas: Kuvatõmmis statistikaameti kodulehelt.

Möödunud aasta sügisel loodi 2021. aasta rahvaloenduse ankeedi täiendamiseks töörühm, kes tegi statistikaametile mitu lisaettepanekut. Amet lükkas need aga tagasi, mistõttu on teadlased oma murega parandused ankeeti siiski lisada pöördunud nüüd rahandusministri poole.

Märtsi lõpus toimub valitsuse loenduskomisjoni koosolek, kus tuleks kava järgi heaks kiita 2021. aasta rahvaloenduse ankeet. Möödunud aasta oktoobris ei leidnud ankeet heakskiitu, kuna see ei arvestanud piisavalt andmekasutajate vajadusi.

Selle täiendamiseks kutsuti kukku töörühm, kes pidas muu hulgas nõu sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, maksu- ja tolliameti ja keeleametiga. Töörühm tegi ankeedi parendamiseks novembris mitu ettepanekut, mille statistikaamet aga tagasi lükkas.

Nüüd pöördusid Tartu Ülikooli makroökonoomika professor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ning Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduste professor Allan Puur rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse poole, kes on ühtlasi ka valitsuse loenduskomisjoni juht.

Eamets ja Puur paluvad, et Pentus-Rosimannus võtaks enne valitsuse loenduskomisjoni istungit need muudatusettepanekud siiski arvesse.

Nad toovad välja, et see oleks hea võimaluse käestlaskmine, sest nende peamine ettepanek on ankeeti lisada mõned täiendavad küsimused, mis ei suurendaks vastamiskoormust ega tooks olulist lisakulu.

"Küll aga tooks riigile lisakulu hilisem eriuuringute korraldamine. Tähtis on ka see, et kõnealuste küsimuste loendusse lülitamine annaks oluliselt täpsema tulemuse, kuna tagaks teabe olemasolu kõigi loendusele vastanute kohta. Oluline on ka see, et loenduse kaudu kogutud andmeid saab lõimida statistikaameti teiste registrisüsteemidega ning info oleks seega tulevikus korduvkasutatav," lisavad professorid.

Ettepanekud puudutavad rännet ja keeleoskust

Nimelt tegi töögrupp statistikaametile mitu täiendavat ettepanekut, kuid Eamets ja Puur toovad neist välja kaks kõige olulisemat.

Esmalt tuleks nende hinnangul ankeeti lisada küsimused, mis koguks täiendavat teavet Eestisse sisse- ja tagasirännanute ning Eestis elavate, kuid välismaal töötavate inimeste kohta. Eamets ja Puur kirjutavad, et nende inimeste andmed on registrites kehvema kvaliteediga.

"Mõne täiendava küsimuse ankeeti lisamisega on võimalik neid rühmi puudutavad andmelüngad hästi täita. See ei suurendaks üldist vastamiskoormust, sest lisaküsimustele vastaks vaid need, kes on viimase kümne aasta jooksul Eestisse saabunud või kelle töökoht on loenduse hetkel välismaal (kuus kuni seitse protsenti rahvastikust)," seisab kirjas.

Teiseks peaks professorite hinnangul küsitlusse lisama ka rahvust ja emakeelt puudutavad küsimused, millele on varem tähelepanu juhtinud nii kultuuriministeerium kui ka keeleteadlased.

See aitaks Eametsa ja Puuri sõnul ajakohastada rahvastiku etnokultuurilist identiteeti puudutavat teavet, mis on registrites sageli 10–20 aastat vana. 

"Väga oluline oleks teada, millised muust rahvusest inimesed ennast täna rohkem eestlastena tunnevad või kakskeelsete puhul, kumba emakeelt peetakse olulisemaks. Need tunnused võivad ajas muutuda ja ainult läbi enesehinnanguliste küsimuste saab muutuste kohta vastuse," lisavad professorid.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: