Psühhiaatrid: noorte psühhiaatrilise abi eelnõu tekitab probleeme juurde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis on tekkinud olukord, kus 16-aastane võib küll kohalikel valmistel otsustada, milline erakond saab näiteks Tallinnas võimule, aga söömishäirete või depressiooni puhul ei tohi ta ilma vanemate nõusolekuta psühhiaatrilt abi otsida. EKRE vastuseisu tõttu juba aasta lahendamata jäänud seaduselünk sai teisipäeval uue vindi juurde, kui kolm koalitsioonierakonda esitasid oma eelnõu, mis lastepsühhiaatrite sõnul probleemi mitte ei lahenda, vaid tekitab juurde.

Enam kui aasta on riigikogus vaieldud teemal, kas alaealistel võiks olla õigus vanemate nõusolekuta pöörduda psühhiaatri poole. Noori abita jätvale seaduselüngale juhtis tähelepanu õiguskantsler ja seadusemuudatus on EKRE vastuseisu tõttu jäänud toppama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teisipäeval tulid koalitsioonierakonnad ootamatult välja oma eelnõuga, mille kohaselt pole alaealisel vanema luba vaja, kui lapsevanem on lapse suhtes pannud toime kuriteo.

"Arvata, et nüüd üks noor astub psühhiaatri kabinetti ja ütleb kohe, et mind on minu lähedane aastaid kas peksnud või vägistanud ja nüüd ma vajan abi, siis selliseid juhtumeid praktiliselt ei eksisteeri. Need noored jõuavad psühhiaatri juurde sügavas depressioonis, enesetapumõtetega, ärevushäiretega," kommenteeris riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, reformierakondlane Liina Kersna.

Tema sõnul kulub sageli psühhiaatritel kuid, kui mitte aasta, et leida üles probleemide tegelik põhjus ja seetõttu on kuriteo nõude lisamine seadusesse asjakohatu.

Sotsiaalkomisjoni esimehe, keskerakondlase Tõnis Mölderi sõnul on kõik koalitsioonierakonnad seda meelt, et oleks absurdne nõuda vanema nõusolekut lapselt, kelle suhtes on kuriteo toime pannud vanem ise.

"Tänane lahendus, mille me välja oleme pakkunud, on oluliselt täpsem ja detailsem kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud eelnõu. Ja mis kõige tähtsam, me oleme sinna sisse kirjutanud paljud need asjad, mida psühhiaatrid ütlevad, et nad täna juba rakendavad," ütles Mölder.

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhti, lastepsühhiaater Anne Kleinbergi sõnul näitab uus eelnõu koalitsiooni soovi lahendusi leida, aga see ei lahenda sisuliselt probleemi ning läheb vastuollu arsti eetikaga.

"Selline ületeavitamiskohustus paneb nii mõnegi inimese, kes tegelikult tuleks vanema nõusolekul ja vabatahtlikult perega siia, pigem heituma sellest, et see arsti poole pöördumise vabatahtlikkus ja konfidentsiaalsus pannakse sellise ülereguleerimisega suure löögi alla," rääkis ta.

Samuti jääb psühhiaatritele arusaamatuks, kuidas on juridiiliselt võimalik panna tohtreid otsustama, kes on kurjategija.

"Kui noor tuleb ja räägib, et tema suhtes on toime pandud mingisugune tegu, mida võiks tõlgendada kuriteona, siis seaduse suhtes me ju ei saa rääkida, et tema suhtes ongi see kuritegu toime pandud. /.../ See on igal juhul politsei otsustada, seda otsust ei saa anda tervishoiutöötajale," selgitas Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud Reigo Reppo.

Kuni head ja toimivat lahendust pole, võiks lastepsühhiaater Anne Kleinbergi sõnul senine seadus jääda muutmata, sest amokki joostes pole mõtet ülereageerimist seadustada. Kogenud lastepsühhiaatri sõnul on ta valmis ka järgmise aasta veetma riigikogu sotsiaalkomisjonis, et probleemile toimivat lahendust otsida.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: