Karin Streimann: vaimse tervise toetamist tuleb alustada juba lapseeas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Karin Streimann Autor/allikas: Erakogu

Kuigi Eesti statistika näitab, et uute psühhiaatriliste haigusjuhtude arv pole suurenenud, on muret tekitav, et Eesti noorte seas on oluliselt kasvanud meeleoluhäirete levik ja noorte endi hinnangud oma vaimsele tervisele on aja jooksul halvenenud, kirjutab Karin Streimann.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on eurooplaste kehv vaimne tervis põhilisim tervishoiusektori murekoht ning prognooside kohaselt on aastaks 2030 depressioon levinuim haigus kogu maailmas.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et märkimisväärselt on suurenenud noorte vaimse tervise mured – iga neljas tüdruk ja kaheksas poiss 13-15-aastaste seas on mõelnud enesetapule, iga kolmas tüdruk ja neljas poiss 11-15-aastaste on kogenud depressiivseid episoode.

Kuigi meeleoluhäirete kategoorias on tõusnud esmahaigestumuse kordaja 100 000 elaniku kohta 15-24-aastaste seas viimase kümne aasta jooksul ligi kaks korda, näitab see lisaks murede kasvamisele ka valmisolekut muredest senisest enam rääkida ja neile abi otsida.

Samal ajal on uuringutest teada, et enamus vaimse tervise muresid kogevatest inimestest abini ei jõua. Vaimse tervise probleemide ebaefektiivne ennetamine ja lahendamine on koormaks riigi rahakotile, makstes Eestile kumulatiivselt mitusada miljonit eurot aastas.

Paraku on psühhiaatrilise abi kättesaadavus endiselt piirkonniti ebavõrdne ning psühholoogiline nõustamine ja teraapia on kättesaadavamad inimestele, kellel on võimalus teenuse eest ise tasuda. Eriti murelikuks teeb abi kehv kättesaadavus laste-noorte seas – mitme kuune järjekorras ootamine on käitumisraskustega lapse või suitsiidimõtetega noore jaoks lubamatult pikk.

Vaimse tervise probleemide kasvutrendi vaadates on ka selge, et me ei jõuagi kunagi koolitada piisaval hulgal spetsialiste selleks, et abi oleks kõigile tagatud. Et jõuda probleemi tuumani, tuleb sellega tegeleda juba rohujuure tasandil.

Praeguseks on teada, et ligi pool depressioonijuhtumitest saavad alguse juba enne teismeiga ning varajase algusega depressioonijuhtumitel on võrreldes hilisema algusega suurem mõju elukvaliteedi halvenemisele.

Siiani tegeletakse Eestis aga enamasti tagajärgede likvideerimisega, kuigi lisaks ravi kättesaadavuse suurendamisele peaks panustama oluliselt enam ka ennetusse ja tagama ennetus- ja ravitegevuse ühtlase, kõrge kvaliteedi. Vaimse tervise valdkonnas tuleb tagada teaduspõhisus, sest pelgalt kõhutunde pinnalt loodud lahendused jätkusuutlikult ei tööta ja võivad probleemide levikut hoopis suurendada.

Siinkohal peaksime hoopis mõtlema viis sammu ette: kuidas luua toimiv süsteem, mis tegeleb vaimse tervise probleemide ennetusega kogu inimese elukaare jooksul? Peame leidma uusi lahendusi, mis töötaksid pikaajaliselt ja jätkusuutlikult.

Vaimne tervis tähendab oluliselt rohkem kui seda, kas inimesel on diagnoositud häire või mitte. Oluline on pöörata tähelepanu meie vaimsele heaolule: sotsiaalsele, psühholoogilisele ja emotsionaalsele heaolule.

Eestlaste vaimne heaolu sõltub aga sellest, milliseid valikuid me lähiaastatel teeme. Vaimse tervise teemat tuuakse esile meedias ning tähtsustatakse erinevates poliitikadokumentides, kuid miskipärast ei kuulu tihtipeale sinna juurde rahastus ja pikaaegne tegevusplaan muutuste saavutamiseks.

Kuigi viimasel aastal on toimunud mitmed positiivsed arengud, näiteks on valminud vaimse tervise roheline raamat ja alustati rahvastiku vaimse tervise uuringut, saab veel palju ära teha, et inimesed ennast turvaliselt ja hästi tunneksid ning pingete ja keeruliste olukordadega toime tuleksid.

Lisaks on kitsaskohtadeks puudulik valdkonnaülene lähenemine ning vähene koostöö kõrgkoolide, riigiasutuste ning kolmanda sektori vahel. Vaimse tervise küsimusi püütakse lahendada tervishoiusektori keskselt, kuigi tegelikult on puutepunkte igas keskkonnas, kus inimene liigub, elab, õpib ja töötab.

Siinkohal peaksid erinevad sektorid ja ministeeriumid tajuma, et ka nemad saavad palju ära teha selleks, et meie kõigi vaimne heaolu oleks parem.

Ühe sammu pikaajaliste lahenduste loomiseks on astunud riigi ning Tehnopoli poolt ellu kutsutud Accelerate Estonia programm, mille 2021. aasta üheks fookuseks on vaimne tervis. Eesmärk on toetada nende ideede ellukutsumist, mis kiirendaksid Eestis vaimse tervise arengut, edendades nii eestlaste vaimset heaolu kui ka Eesti riigi majandust ja selle konkurentsivõimet.

Ideede otsijatele ja elluviijatele paneksin südamele, et kui tahame näha ühiskonnas tõelisi muutusi, tuleb esmajärjekorras tegeleda meie kõige tähtsama ressursiga, kelleks on lapsed ja noored ning pered, kus nad üles kasvavad.

Oluline on arendada iseenda ja oma tunnetega toimetulekuoskusi juba varases lapseeas, tagada tugisüsteemide piisavus lasteaias ning panustada hea sisekliima loomisesse lasteaedades ja koolides, et tekiksid usalduslikud suhted, koolirõõm ja kuuluvustunne.

Lastevanemate vanemlike oskuste arengut ja head vaimset tervist saab toetada nii töökohtadel kui ka kogukondades, pakkudes nii nõustamis- ja teraapiavõimalusi kui pikaaegseid arengu- ja koolitusprogramme.

Vaimse tervise vundament laotakse eelkõige koduseinte vahel, aga kõik last ümbritsevad keskkonnad ja inimesed saavad oma panuse anda, et muuta see vundament võimalikult tugevaks.


Kui sul on vaimse tervise mure, siis saad abi ja infot saab küsida üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247  ja Peaasi.ee veebinõustamisest. Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja lasteabi.ee

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: