Selle kuu alguses hääletas Rootsi parlament Riksdag selle poolt, et kaalutaks tulevikus NATO-ga liitumist, teatas ajaleht The Times.

Rootsi sõdurite arv kasvab järgmise nelja aasta jooksul 60 000 mehelt 90 000 meheni ja aastased kaitsekulutused kasvavad 40 protsenti kaheksa miljardi euroni.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvisti sõnul on tegemist suurima sõjaväe investeerimisprogrammiga alates 1950. aastate algusest.

"Sõjaväe tugevdamise põhjuseks on Venemaa agressioon Gruusias ja Krimmi okupeerimine ning Ukrainas jätkuv konflikt," teatas Hultqvist.

Rootsi sõjaväe strateegid muretsevad, et kohalikud relvajõud on Venemaa sissetungile reageerimiseks liiga nõrgad, rääkimata heidutusvõime olemasolust.

Rootsi on võtnud endale kohustuse kaitsta rünnaku korral kõiki Euroopa Liidu ja Põhjamaade riike.

"Valitsuses on üksmeel, et Venemaa on oma eesmärkide saavutamiseks kasutanud agressiooni," ütles Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige Johan Wiktorin.

 "Võib esineda olukord, kus Rootsi territoorium on potentsiaalse relvakonflikti ajal väga atraktiivne ja seetõttu peame oma sõjaväge tugevdama," lisas Wiktorin.

Uue riigikaitsestrateegia kohaselt investeerib Rootsi uutesse allveelaevadesse, hävituslennukitesse, tankidesse ja luurelennukitesse.

"Ametlikult tuleb veel detaile arutada, uus riigikaitse eelnõu on strateegiline dokument, mitte ostunimekiri," ütles Rootsi ametnik. 

Ajalehe Times andmetel plaanib Rootsi osta enamuse uuest relvastusest kohalikelt ettevõtetelt või Skandinaavia riikidest.

Sotsiaaldemokraatide juhitav Rootsi valitsus on NATO-ga liitumise vastu, väites et see võib destabiliseerida Skandinaavia geopoliitilist tasakaalu ja õõnestab sõjalist koostööd Soomega.