"Oleme taotlemas aastani 2025 pisut alla 200 miljoni euro, et õhukaitset koos liitlastega siin regioonis tugevada. Ja kõik märgid näitavad seda, et ka varsti ametisse astuv [USA] administratsioon ei muuda selles küsimuses oma hoiakut - tugevdada Euroopa liitlaste sõjalist kaitset, kui nad ka ise sellesse panustavad," rääkis kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

Tema sõnul on küll Ühendriikide välispoliitika jaoks oluline, kes on president, kuid USA poliitilises traditsioonis on rahastusotsuste puhul ülitugev roll parlamendil. "Kongresssi puhul on toetus hästi tegutsevate liitlaste täiendavale rahastamisele täiesti olemas ja pole näha, et see muutuks. Oleme õhukaitse osas heas kontaktis nii selles osas, mis puudutab praktilisi samme kui ka rahastamist," rääkis Prikk.

Kantsleri sõnul on keskmaa õhutõrje tunnistatud Eesti seni üheks puuduolevaks vajaduseks. Samas on õhukaitse valdkond, kus kitsalt ühele või teisele elemendile keskendumine annaks vildaka tulemuse ja seepärast räägitakse õhukaitse kihilisest olemusest, kus oma roll on nii lähimaa, keskmaa kui kaugmaa süsteemidel, selgitas Prikk. "Tuleb arvestada, et vastase erinevate süsteemide vastu on vaja ka erinevaid kaitsvaid süsteeme."

Kaitseministeeriumi kantsleri sõnul maksaks minimaalse võimekusega keskmaa õhutõrjesüsteemi välja arendamine üle 200 miljoni euro ning selle aastane käigushoidmine umbes kümnendik soetamiskuludest.

"Aga ameeriklastega koostöös räägime mitmesammulisest tegevusest, kus me esmalt parandame ja tugevdame oma olemasolevaid süsteeme sensorite ja juhtimissüteemide arendamisega - ehk täiendavad radarid ning side- ja juhtmisüstseemid. Ja siis loome eelduse, et oleks võimalik ka liitlaste keskmaa ja vajadusel ka kaugmaa õhutõrjesüsteemid siin regioonis kasutusele võtta ja meie enda muude sõjaliste süsteemidega ühendada," rääkis Prikk.

Ta selgitas, et see ei tähendaks liitlaste eraldi baase Eestis, kuid rajada tuleks side- ja juhtmissüsteemid, mis suudaksid jagada liitlastega infot selleks, et liitlased saaksid vajadusel midagi ette võtta nagu näiteks õhutõrjesüsteemide Patriot või NASAMS rakendnamine.

"Ärme unusta ka, et õhutõrje puhul räägime tervet NATO-t hõlmavast süsteemist, millesse on ühendatud ka liitlaste lennukid, mis võivad asuda üldse meie territooriumist oluliselt eemal, aga kellel on vaja infot meie õhuruumis toimuva kohta, et teha otsuseid meie õhuruumi kaitsmiseks," lisas Prikk. Selleks ongi vaja arendada välja ühilduv tehnika ja arvutisüsteemid.

Prikk rääkis saates ka, et Eesti on saanud viimastel aastatel liitlastelt keskmiselt paarikümne miljoni euro ulatuses toetust, ühel aastal ka ligi 50 miljoni mahus.

Eesti järgmise aasta kaitse-eelarve on 645 miljonit eurot, mis moodustab 2,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.