"Välisilm": Venemaa suhtumine "välissekkumistesse" on erinev ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Venemaa suhtumine erinevatesse "välissekkumistesse" on erinev, selgus ETV saatest "Välisilm".

Kui augustis pärast presidendivalimisi algasid Valgevenes protestid president Lukašenko vastu, ei osanud Vene juhtkond kohe otsustada, kas tulla Lukašenkole appi või mitte. Kuid mõne päeva pärast avaldas Vladimir Putin toetust oma Valgevene kolleegile. Juba neljandat kuud kestvaid rahumeelseid proteste surub Lukašenko julmalt maha. Selle eest sattusid tema ja tema lähikondsed Lääne sanktsioonide alla.

"Maailmas ei ole õiglust. Kui sa viid läbi õiglase poliitika, ei ole sind mitte kellelegi vaja, sa oled vaenlane. Milles ma olen süüdi? Et ma kaitsen oma riiki? Mille eest mind karistatakse?" oli Lukašenko reaktsioon.

Vladimir Putin on aga veendunud, et protestide taga on mitte valimiste võltsimine ja Valgevene ühiskonna väsimus Lukašenkost, vaid Lääne intriigid.

"Lähtun sellest, et tuleb lasta Valgevene rahval lahendada oma küsimusi oma riigi sees. Tahaks ühte - ilma välissekkumiseta. Me näeme praegu, et see sekkumine on olemas. See on opositsiooni info-, poliitiline, rahaline toetus välismaalt. Välismaalt aga ei tule mitte kunagi midagi head," rääkis Vladimir Putin.

Selles võib Vene presidendiga teatud mõttes nõustuda. Viimasel ajal tulevad välismaalt Moskvasse peamiselt uued sanktsioonid. Välismaal, ehk Saksamaal viibiv Vene peamine opositsionäär Aleksei Navalnõi süüdistab Vladimir Putinit selles, et ta andis FSB-le käsku teda mürgitada. Oma süüdistustes toetub Navalnõi muuhulgas uuriva ajakirjanduse portaali Bellingcat infole. Opositsionääri mürgitamise katse ähvardab Vene juhtkonda uuete Lääne sanktsioonidega.

"Ma tean, mulle eile just Peskov rääkis viimastest väljamõeldistest meie eriteenistuste ametnike andmete kohta jne. Kuulge, me saame suurepäraselt aru, millega on tegemist. Praegu, nagu ka eelmine kord, see ei ole mingi uurimine, see on Ameerika eriteenistuste materjalide legaliseerimine," oli Putini kommentaar.

Aga välissekkumised võivad olla erinevad. Hiljuti Bakuus toimunud Aserbaidžaani sõjaväeparaad näitas, et välissekkumine võib olla ka väga kasulik. Vaevalt võiks Aserbadžaani president Ilham Alijev pidada oma sõdurite ees nii uhke kõne, kui Türgi ei oleks teda aidanud võita Karabahhi sõda.

Vladimir Putinile ei saanud kuidagi meeldida Türgi sekkumine Taga-Kaukaasia asjadesse, kuid ta oli sunnitud sellega leppima.

"Meil president Erdoganiga lähevad tihti lahku vaated üksikküsimustes. Vahepeal meie vaated on vastupidised. Aga ta on mees, kes peab oma sõna. Ta ei liputa saba. Kui ta arvab, et midagi on tema riigi jaoks kasulik, ta läheb lõpuni," sõnas Vladimir Putin.

Nii et peamine pole sekkumine iseennast, vaid see, kes konkreetselt sekkub. President Putini arvates olgu see pigem Türgi kui Lääs. President Erdogan on oma Vene kollegiga täitsa nõus.

"Tuleb aru saada, et kui teid inspireerivad Lääne imperialistid, siis ei saavuta te mitte midagi. Tuleb ümber hinnata oma sidemed heanaaberlikkuse, mitte vaenu alusel. Kui Armeenia rahvas saab õppetunni Karabahhis toimunust, siis see oleks uue ajastu algus meie regioonis," ütles Türgi president Recep Tayyp Erdogan.

Kõige rohkem on välissekkumise pärast pettunud ja alandatud Armeenia, kes väga lootis oma suure Vene liitlase abile.

Kannik: Venemaa ei saanud minna sõjaliselt Türgi vägede vastu

"Välisilma" stuudios kommenteeris teemat kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik.

Saatejuht Peeter Kaldre küsis, miks siis ikkagi Venemaa Armeeniale appi ei läinud, kuigi riikide vahel on julgeolekulepe ja Armeenias on Venemaa baas.
Kanniku sõnul ei tahtnud venelased minna otse Türgi vägede vastu. "See oleks olnud liiga riskantne," hindas Kannik.

Kanniku jaoks ei olnud Venemaa konfliktist hoidumine üllatus. "Aserbaidžaan on viimastel aastatel oluliselt sõjaliselt tugevnenud, võrreldes Armeeniaga. Ja oli selge, et varem või hiljem, kui mingit diplomaatilist lahendust ei tule, läheb Aserbaidzaan sõjalise lahenduse peale. Ja Armeenia ei ilmutanud mingitki valmisolekut diplomaatiliselt konflikti lahendada," rääkis Kannik.

Rääkides Valgevene suurmeeleavaldustest president Aleksandr Lukašenko režiimi vastu, ütles Kannik, et see näitas, et Venemaa võimalused sekkumiseks olid üsna piiratud.

"Jah, Venemaal oleks olnud kindlasti reaalne sõjaline võimekus Valgevenes sekkuda. Aga ma arvan, et Venemaa juhtkond andis endale reaalselt aru, et sõjaline sekkumine niivõrd ebapopulaarse liidri poolel, nagu Lukašenko seda tänaseks päevaks on, võib tekitada Valgevenes pikemas perspektiivis samasuguse olukorra, nagu on kujunenud Ukrainas, kus selge enamus Ukraina rahvast ei taha enam liitlassuhtest Venemaaga midagi kuulda," lausus Kannik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: