Siseminister tahab taksojuhtidele koolitust ja kindlaid nõudeid autodele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taksod Viru tänaval
Taksod Viru tänaval Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Siseminister Alan Laneman tegi hulga ettepanekuid taksonduse kvaliteedi tõstmiseks, muu hulgas peaksid taksojuhid läbima ametikoolituse ning taksodena kasutatud autod vastama ühtsetele nõuetele.

Laneman tegi kirjas majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ettepaneku kehtestada üleriigilised nõuded taksona kasutatavale sõidukile, sest praegu teeb sõidukite üle järelevalvet vaid Tallinna linn. Näiteks nõuab Tallinn, et taksoveoks võib kasutada sõidukit, mille heitmenorm vastab vähemalt Euro 5 standardile. Mujal valdades-linnades taolist nõuet pole.

Laneman tõi näiteks Maardus end arvele võtnud, kuid tegelikult Tallinnas teenust osutavad taksojuhid ja nende sõidukid, mis Tallinna kehtestatud nõuetele ei vasta. "Rõhutame, et kui juht soovib osutada taksoteenust mujal, kui talle kaardi väljastanud omavalitsuse teeninduspiirkonnas, siis peab ta järgima teises omavalitsuspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Seega Maardust sõidukikaardi saanud juht peab Tallinnas teenindades järgima Tallinnas kehtestatud norme," märkis Laneman.

Lanemani sõnul puudutab sama probleem ka platvormipõhist taksoveo teenust (näiteks Uber ja Bolt) pakkuvaid sõidukeid, millele nõuded ei laiene. "Platvormi vahendusel teenuse osutajad on eelisseisus võrreldes tavatakso teenuse osutajatega, kes peavad tegema oluliselt suuremaid kulutusi, et nõuetele vastata," nentis Laneman.

Lanemani hinnangul tekitab probleeme ka platvormipõhise taksoveo ehk äpitaksode konto üleandmine teisele isikule, ilma et sellega kaasneks mingit vastutust.

Keelenõue peaks olema kahes seaduses

2016. aastal tühistati ühistranspordiseaduses (ÜTS) nõue, et taksojuht peab oskama eesti keelt, põhjuseks toodi, et keeleseaduse alusel on taksojuhtide keelenõue nagunii olemas. Märkamata jäi aga see, et taksojuhile väljastatakse teenindajakaart just ÜTS-i alusel. Seega tekkis olukord, kus vallal või linnal pole teenindajakaarti väljastades kohustust ega õigust veenduda, kas taksojuhina tööle asuv isik oskab eesti keelt või mitte. "Teenindajakaardi saavad kõik soovijad, sõltumata nende keeleoskusest," märkis Laneman.

Samuti ei saa umbkeelselt taksojuhilt luba ära võtta, sest keeleseaduse täitmise üle teeb järelevalvet keeleinspektsioon, kes siseministeeriumile teadaolevalt aga taksojuhte ei kontrolli. "Seega ei ole omavalitsustel võimalik taksojuhi teenindajakaarti keeleoskuse puudumise tõttu kehtetuks tunnistada," nentis Laneman.

Tallinn on pragu ainuke omavalitsus, kes on keeldunud teenindajakaardi väljastamisest neile taotlejatele, kes ei oska üldse eesti keelt. See aga probleemi ei lahenda, sest siis minnakse ja taotletakse teenindajakaarti mõnes muus omavalitsuses.

Laneman tegi ettepaneku täiendada ÜTS-i nii, et taksojuht peab eesti keelt oskama vähemalt B-1 tasemel või taksojuhina töötamisel vajalikult suhtlustasemel.

Taksoveoluba ja teenindajakaart tähtajaliseks

Praegu väljastatakse taksoveoluba ja teenindajakaarti tähtajatult. Lanemani hinnangul võiks teenindajakaarti, sõidukikaarti ja taksoveoluba väljastada tähtajaliselt, näiteks viieks aastaks.

Lisaks peaks Lanemani sõnul üle vaatama lubade peatamise ja kehtetuks tunnistamise regulatsiooni, sest sealt on puudu nii mõnigi oluline rikkumine. Näiteks peaks Lanemani hinnangul seal kindlasti olema narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses ning pisivargused.

Probleemiks on praegu see, et järelkontrolli teostatakse manuaalselt ning register ei anna automaatselt menetlejale teada, kas isik on toime pannud rikkumise, mille tõttu ta tegelikult kaarti omada ei tohiks.

"Kogu järelevalve protsess käib hetkel manuaalselt juhuvalimi põhjal ning seda teeb vaid Tallinna linn. Seega on liikluses hulk taksojuhte, kes on toime pannud raske kuriteo (nt seksuaalkuriteo, tapmise, lastevastase süüteo) ning teenindavad kliente," märkis Laneman.

Samuti on probleemiks omavalitsuste võimetus teha järelevalvet, sest neil puudub õigus kasutada vahetut sundi. "Omavalitsustel on olemas sõiduki peatamise õigus, kuid õigusest üksinda ei piisa, kuivõrd korrakaitseametnikud puutuvad igapäevaselt kokku taksojuhtidega, kes eiravad korrakaitseametnike nõuet sõiduki peatumiseks. Seega ei ole võimalik kontrollida isegi taksondusreeglitele allumise põhilist eeldust – kas isiku ja sõiduki dokumendid vastavad seadusele," nentis Laneman.

Lanemani hinnangul peaks seadusega andma omavalitsuse korrakaitseametnikele, näiteks Tallinna mupole, vahetu sunni õiguse sõiduki peatamiseks.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: