Päikeseparkide rajamise buumi põhjustas 2018. aasta seadusemuudatus, millega pikendati toetuse maksmist väikestele, kuni 50 kW võimsusega jaamadele. Metsagrupp võttis kasutusele oma kinnistud, millest osal õiget otstarvet polnud. Suurtele põldudele Metsagrupp päikesepaneele ei paigutanud ja neid eraldi kinnistuteks ei jaganud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Jah, siin on neli parki, iga park on 50 kW. Oli sobilik koht. See pargi suurus oleneb natuke liitumispunktist kah, kus sa saad elektrivõrguga liituda. Siin olid sobivad tingimused, sai teha neli 50 kilovatist. Aga enamasti on meil ikka väiksemad sellised, päris 50 kilovatised ainult," rääkis Metsagrupi juhataja Urmas Rahnel.

Riik maksab toetust neile jaamadele, mis on aasta lõpuks valmis.

"See jaam on valmis jah. See peaks nüüd sinna toetuste alla hästi edasi minema. See oli väga õige samm, et riik sellised toetused andis. See ärgitas ettevõtjaid taolisi väikseid jaamu looma. Ja sellepärast on sellel aastal näha ka, et parkide ehitamine on hästi levinud igal pool, tee ääreski näha, kui ringi sõidad. Meie ehitasime umbes 50 parki. Enamasti on nad sellised 50 kilovatised ja 40 kilovatised, mõned on siis suuremad kah," sõnas Rahnel.

Rahnel tunnustab selliseid projekte finantseerivaid panku. Tema firma võttis 3,5 miljonit eurot laenu SEB pangalt. Rahneli arvates jätkuvad investeeringud taastuvenergiasse ka pärast riigi toetuste lõppemist ja tõenäoliselt tegutseb ka Metsagrupp selles valdkonnas edasi.