Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu on riigikogule üle antud. Peaminister Kristen Michali sõnul on valitsus eelseisvates eelarvearuteludes valmis arvestama kõigi asjalike ettepanekutega, rõhutades, et parlamendis eelarvetasakaalu muuta ei saa. Eelarvet ennast nimetab ta vastutustundlikuks ja Eesti tuleviku suhtes ausaks. See on lubadus, mis võiks anda maksumaksjale põhjuse uskuda, et riik käib tema panusega hoolikalt ringi.

Septembrikuise avaliku arvamuse seireuuringu järgi usaldab valitsust 39 ja riigikogu 36 protsenti Eesti elanikest. Usaldajate osakaal on küll aastatagusega võrreldes kasvanud, kuid jääb kummagi institutsiooni puhul alla poole elanikkonnast. Seevastu usaldab politseid 83 ja kaitseväge 66 protsenti elanikest. Madalam usaldus poliitiliste institutsioonide vastu ei tähenda siiski usaldamatust riigi vastu tervikuna.

Millest usaldus sõltub?

Usaldus tähendab valmisolekut sõltuda teise osapoole tegevusest, lootes, et ta tegutseb usaldaja jaoks olulistes küsimustes ootuspäraselt (Mayer, Davis ja Schoorman, 1995). Usaldusväärsuse hindamisel eristatakse kolme olulist omadust: võimekust, heatahtlikkust ja põhimõttekindlust.

Kui maksumaksja hindab riigi usaldusväärsust, väljenduvad need omadused praktilistes ootustes. Kas riik suudab kogutud raha mõistlikult kasutada? Kas ta arvestab nende inimestega, kellelt raha kogutakse? Kas riigi otsused ja tegevus on kooskõlas põhimõtetega, mida maksumaksja peab õigeks?

Peaministri kinnitus vastutustundlikust ja ausast eelarvest puudutab just neid ootusi. Maksumaksja peab saama hinnata, miks tehakse eelarves just selliseid valikuid, kelle olukorda need parandavad ja kelle koormust suurendavad. Kui lubatakse paremaid teenuseid või väiksemat maksukoormust, siis tuleb selgitada, kust tuleb nende lubaduste täitmiseks raha ja millest selle nimel loobutakse. Riik ootab maksumaksjalt oma kohustuste täitmist. Maksumaksjal on samavõrd põhjust oodata riigilt põhjendatud otsuseid ja vastutust raha kasutamise eest.

Seejuures ei tähenda usaldus nõustumist iga valitsuse otsusega. Inimene võib mõista maksude vajalikkust, kuid pidada maksukoormuse jaotust ebaõiglaseks või kahelda raha kasutamise otstarbekuses. Riigi rahavajadusele viitamine üksi ei veena teda maksukoormuse õigluses ega kulutuste otstarbekuses.

Maksumaksja ootused riigile ja õiglasele maksukoormusele ei piirdu vaid järgmise eelarveaastaga. Eelseisvate riigikogu valimiste eel tuleb vaadata kaugemale: milliseid ülesandeid riigilt ootame ja kuidas neid pikaajaliselt rahastada. Selleks vajalik maksudebatt peab võimaldama arutleda sellegi üle, mida ja kuidas maksustada ning milleks maksuraha kasutada.

Maksutahe vajab usaldust

Inimesed maksavad makse erinevatel põhjustel. Üht kannustab kartus kontrolli ja karistuse ees, teist veendumus, et maksude tasumine on tema panus ühiskonna toimimisse. Mõlemal juhul saavad maksud tasutud, kuid valmisolek oma kohustust vabatahtlikult täita toetub usaldusele.

Seadusega saab kehtestada uue maksu, kuid mitte inimese veendumust, et selle tasumine on õiglane ja vajalik. Kui maksumaksja kogemus seda veendumust toetab, on tal lihtsam aktsepteerida ka ebameeldivaid otsuseid. Kui aga lubadused ja tegelikkus korduvalt lahknevad, võib väheneda tema valmidus panustada. Maksukohustus jääb, kuid selle täitmine ei tähenda veel usaldust riigi otsuste vastu.

Maksumaksja hindab sedagi, kas teised oma kohustusi täidavad. Kui tema maksab ausalt, kuid näeb, et maksudest kõrvalehoidumine annab teistele eelise, võib nõrgeneda ka tema enda maksutahe. Seetõttu tähendab usalduse hoidmine ühtlasi ausa konkurentsi tagamist. Oma kohustusi täitev inimene või ettevõte peab saama loota, et samad nõuded kehtivad ka teistele.

Usaldus toetab majanduskasvu

Tööandjate keskliidu majanduse ja hariduse valdkonnajuht Raul Aron on osutanud, et maksudebatis tuleb keskenduda majanduskasvule ja konkurentsivõimele, sest need kasvatavad riigi tulusid. Tema hinnangul on sagedased maksumuudatused vähendanud tarbijate kindlustunnet ja ettevõtjate usaldust Eesti ettevõtluskeskkonna vastu.

Sellega on raske mitte nõustuda. Ettevõtja vajab investeerimiseks teadmist, milliste kuludega arvestada. Samamoodi peab inimene saama oma sissetulekute ja väljaminekute põhjal tulevikku kavandada. Kui maksureegleid sageli muudetakse, tuleb ka neid plaane ümber teha. Usaldus riigi vastu on seega oluline nii maksude tasumisel kui ka tuleviku kavandamisel.

Maksumaksja usalduse kasvatamine ei saa jääda üksnes maksu- ja tolliameti ülesandeks. Maksuhaldur saab muuta maksude tasumise lihtsamaks, pakkuda head teenindust ning sekkuda maksudest kõrvalehoidumise korral.

Maksude kehtestamine ja maksuraha kasutamise üle otsustamine ei kuulu aga maksuhalduri ülesannete hulka. Hea teenindus üksi ei veena maksumaksjat, et maksukoormus jaguneb õiglaselt ja kogutud raha kasutatakse mõistlikult.

Ka järgmiseks aastaks kavandatud energiakandjate aktsiisitõus vajab põhjendamist. Tänavune tõus jäeti ära hinnasurve leevendamiseks, kuid järgmise aasta tõusud on endiselt jõus. Kas praeguseid hindu arvestades on mõistlik kavandatud aktsiisitõusust saadav tulu järgmise aasta eelarvesse planeerida?

Kui aktsiisitõusust loobutakse, tuleb näidata, milliseid kulutusi vähendatakse või milliste muude tuludega neid rahastatakse. Vastutustundlik ja aus eelarve eeldab ka vastutustundlikku ja ausat arutelu. Maksumaksjal peab olema põhjust uskuda, et tema raha on heades kätes.