"10 000 parandusettepanekud nüüd laekunud ja küsimus on nüüd selles, et mis edasi saab. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, EKRE esimees Martin Helme ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas peavad tegema mingi otsuse, et kuidas asjaga edasi minna. Kas püüda muuta riigikogu kodukorda, püüda sel viisil parandusettepanekust mööda saada," ütles Andrus Karnau.

Teise võimalusena pakkus Karnau eelnõu tagasi võtmist ja küsis, kas sel juhul Martin Helme valitsusest nagu ta lubanud on või ta lepib selle olukorraga ja üritatakse leida mingi kolmas lahendus.

Harry Tuul pidas võimalikuks varianti, kus EKRE võtab eelnõu tagasi, aga valitsusest ei lahku, pöörates olukorra enda kasuks. "Seda saab ju mängida nii-öelda demokraatia pahupoolena. Kui EKRE on välja mänginud praegu seda küsitlust kui demokraatia pidupäeva, siis selle ärajäämine oleks justkui vastupidi, selline opositsiooni pahatahtlikkus. Selles mõttes kõik võimalused on õhus," ütles Tuul.

Karnau sõnul on ka võimalus, et rahvaküsitlus lükatakse edasi näiteks 2022. või 2023. aastasse.

"Küsimus on selles, kas Martin Helme suudab veel ühe alanduse alla neelata. Mina arvan, et suudab, sellepärast et tal on tähtsam olla võimul. Ja rahvaküsitlus on tegelikult EKE jaoks juba oma töö teinud. Selle teemaga on väga palju tähelepanu saadud ja kui see rahvaküsitlus ka toimuks, siis midagi enamat küsitlusega ei saavutata ja kui lihtsalt tähelepanu ja oma poliitiliste ideede propageerimist. Sellel rahvaküsitlusel sellisel kujul ei ole ju mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi," rääkis Karnau.

Tuul nõustus, et abielureferendumi ära jäämine ei võta EKRE-lt seda teemat ära. "Vastupidi. Mu meelest see võib anda hoopis sellist hoogu, et "meie vastu ollakse" jne. See aitab seda hoida veel pikalt. Ja valitsusest lahkumisel ma ei näe, et mis see võit oleks EKRE-le täpsemalt," lausus Tuul.