Karnau ütles, et selle nädala jooksult riigikogus tehtud otsused on olnud seaduslikkuse piiril ning suures osas on need olnud ka ebaeetilised.

"Oleme viimastel päevadel näinud kahetsusväärsel kombel sellist madala stiiliga poliitikat. Minu meelest ei tee endale au /--/ ei koalitsioon ega opositsioon," lisas ta.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Anti Poolametsa (EKRE) moodi Karnau oma sõnul käituda ei suudaks. Ta tõi välja, et ta ei saaks teisi riigikogu liikmeid sõimata punaseks madruseks või öelda neile seltsimees, mis on tema hinnangul solvav väljend.

"See, mida Poolamets teinud on, see teeb talle au. Ma kummardan ta meelekindluse ees," ütles Karnau ja lisas, et vaatamata väljaütlemistele on Poolamets oma ülesandega muudatusettepanekuid läbi vaadata, et eelnõu teisele lugemisele saaks, hakkama saanud.

Tuul ütles, et kõik osapooled käituvad enda arvates õigesti, koalitsioon üritab eelnõu läbi suruda ning opositsioon proovib seda takistada.

"Nii mõnelegi paistab see, nagu oleks sattunud mingisugusesse Kreeka tragöödiasse, kus on ohvrid, on türannid ja on kangelased. Aga see kestab umbes 12 tundi ja sul ei ole sellest ka pääsu. Seal on üsna kehvad näitlejad ja võibolla ka lavastus pole kõige parem, õnnestunum, aga sa pead selle lõpuni vaatama," ütles Tuul.

Karnau sõnas, et nädalavahetusel toimunud arengud on kogu teemat veelgi tõsisemaks muutnud. Nimelt tuli reformierakonnast parandusettepanekud selle kohta, et panna rahvahääletusele küsimus, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui see kuuluks Vene Föderatsiooni koosseisu.

Sellele reageerisid väga tugevalt Karnau sõnul kõik koalitsiooniparteid ning seda tõlgendati kui soovi Venemaaga liituda.

Kogu rahvaküsitlus ei käi Karnau hinnangul enam vähemuste õiguste üle, vaid on muutunud koalitsiooni ja opositsioonivaheliseks mõõduvõtuks.

"See Vene teema on Reformierakonnal millegipärast väga hingel," ütles Tuul. Ning Karnau lisas, et Reformierakonna poliitikud, et arvestanud seesuguse avalikkuse reaktsiooniga.

Ettepaneku tagasivõtmine on Karnau hinnangul aga oma nõrkuse näitamine. Samas arvas Tuul, et vastupidi, on julge oma viga tunnistada.

"Samas see on hästi ilmekas, et selle Venemaa küsimusega saame 30 aastat hiljem ühiskonda ärritada, üles ässitada, samamoodi nagu selle abieluküsimusega," sõnas Tuul.

Karnau sõnas, et kõige olulisem on aru saada, mida EKRE rahvaküsitlusega üldse taotleb. Ta selgitas, et erakond tahab end poliitmaastikul kehtestada ja näidata, et nad on võimelised läbi viima suuri muutusi.

"Kui reeglina meil valimiste eel tõusetub see vene teema /---/, siis see on nagu kõrvale lükatud ja selle asemele on tekkinud uus teema, mis tõmbab inimesi käima ja selle najal on võimalik hääli võita," lisas Tuul.

Millist kasu saavad referendumist aga Isamaa ja Keskerakond jäi Karnaule arusaamatuks. Lisaks ütles Karnau, et kui referendum toimuma peaks, pole ka päris täpselt aru saada, mis selle tulemuste selgumisel toimuma hakkab.

"Mina toetun peaminister Jüri Ratase sõnadele, kes ütles, kui on "jah" jääb kõik nii, nagu on ja kui on "ei", siis ei juhtu midagi," vastas Tuul.

Ta selgitas, et rahvaküsitluse peamine eesmärk on lihtsalt tekitada ühiskonda üks teema, mis jääks n-ö õhku rippuma. Sellega nõustus ka Karnau ja ütles, et selle küsimuse pealt saab ka tulevikus erinevaid poliitkampaaniaid ehitada.