Kiik: Euroopa Liit on vaktsineerimise võidujooksus maha jäänud

Foto: Jassu Hertsmann/Sotsiaalministeerium

Euroopa Liit sai vana aasta sees Pfizerilt minimaalses koguses vaktsiine, ravimifirma pole suutnud oma lepingulisi kohustusi täita. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul tuleb seetõttu tunnistada, et hetkeseisuga on Euroopa Liit vaktsineerimise võidujooksus tagapool ja nüüd on küsimus, kuidas suudetakse 2021. aastal see vahe tagasi teha.

Taani on saanud kätte lisakoguse vaktsiini – 38 000 doosi, Soome ligi 40 000 doosi. Miks Eestil on ainult 9700 doosi vaktsiini ja rohkem pole me juurde saanud?

Algusest peale oli teada, et esimene doos on võrdne ja järgmised tulevad juba rahvaarvu alusel, kuna suuremate riikide jaoks see esimene dooside kogus (9700 – toim.) oli rahvaarvu arvestades väga väike. Nemad said tõesti järgmise koguse kätte. Nüüd iga järgmine nädal hakatakse saama vastavalt rahvaarvule. Meil on oodata uut saadetist juba uue nädala esimestel päevadel.

Lähipäevil peaks müügiloa saama Moderna vaktsiin, kas ka selle jagamise kohta on olemas kokkulepe?

Sellist jaotuskava veel paigas ei ole. Moderna vaktsiin saab kõigi eelduste kohaselt müügiloa nädala alguses. Pärast seda pannakse paika liikmesriikide vaheline jaotuskava. Üldiselt on loogika alati olnud – vastavalt rahvaarvule ehk seda jaotatakse proportsionaalselt. Täpsed tarbekogused tuleb veel kokku leppida. Eesti on tellinud 234 000 doosi ehk 117 000 inimese jaoks. Loomulikult meie soov on seda saada võimalikult kiiresti nagu Pfizerigi puhul, aga küsimus on tootmisvõimsuses ja nende enda tarnevõimekuses.

Aga millistest suurusjärkudest me ikkagi saame Moderna puhul rääkida?

Moderna puhul me räägime väga algsest, kunagisest lepingukavandist. Kui eelostulepinguga ühineti, siis oli juttu, et ta suudab esimeses kvartalis tarnida Eesti rahvaarvu arvestades 30 000 doosi. Loomulikult me loodame, et see arv on suurem, aga see sõltub sellest, mida ettevõte pärast müügiloa saamist Euroopa Komisjonile välja pakub. Aga me saame nii suure koguse, kui meie rahvaarv ette näeb, siin ei ole väiksemate või suuremate riikide erikohtlemist.

Kui Pfizer sai müügiloa, siis pakkus ta riikidele välja, et kui lepite alguses väiksema kogusega, siis lisatarned tulevad kiiremini ja on suuremad. Eesti jäi 40 000 doosi soovile kindlaks. Kas see maksab meile nüüd kätte?

Meie soov tõesti oli saada ühe kuu jagu korraga, praegu me saame nädalas 10 000, mis ilmselt natukene tõuseb. Aga meie eelistus oleks olnud terve kuu kogus, sest siis oleks olnud lihtsam kohapeal alustada vaktsineerimist, seda planeerida. Toona liikmesriikide, tootja ja Euroopa Komisjoni läbirääkimiste tulemusel nähti ette, et hakatakse iga nädal tarneid tegema. Minu isikilik  eelistus oleks olnud teistsugune ja seda ma väljendasin ka läbirääkimistel.

Miks Eesti on otustanud jätta pool vaktsiinidest teise süsti jaoks varuks. Kas me ei usalda Pfizerit ja väljakäidud jaotuskava?

Küsimus on selles, et tarnegraafikud on niivõrd palju muutunud, erinevad kogused, erineb ka kasvõi viaalist väljavõetav dooside arv. Alguses räägiti viiest, nüüd kuuest, saame näha, mis saab olema kokkulepe tootjaga. Ehk meil tuleb saada kindlustunne neile inimestele, kes teist doosi ootavad, et see teine doos on olemas.

Kui me näeme et tarned toimuvad ja homne tuleb ilusti ära, praeguse info kohaselt on ta Eesti poole teel, siis loomulikult on meil võimalus alustada vaktsineerimist laiemalt, et mitte panna enam 50 protsenti kõrvale, vaid jätta teatud osa reservi. Me oleme sellel teemal sellise esialgse Exceli tabeli, jaotuskava teinud, et kui palju võiks olla igaks juhuks reservis, kui mõni tarne viibib näiteks nädala, aga kindlasti me ei kavatse kõikidest järgmistest tarnetest enam 50 protsenti kõrvale panna.

Mitmed Euroopa riigid on muutunud ärevaks, et vaktsineerimine käib väga hoogsalt Suurbritannias, Iisraelis ja on tekkinud kõhklused, et äkki ravimitootja ei pea Euroopa Liiduga sõlmitud lepingutest kinni.

Kui me räägime Pfizerist, siis see leping oli tehtud 2020. aasta neljas kvartal kuni 2021 kolmas kvartal. Nende nelja kvartali jooksul ettevõttel tuli need kogused Euroopale tarnida. Põhileping oli 200 miljonit doosi, Eesti osa sellest suurusjärgus  600 000. Praegu me teame, et 2020 lõpus tulid väga minimaalsed kogused ja nüüd võib öelda, et teatud võlg on üles jäänud. Meie soov on, et põhilepingu algne soov saaks võimalikult kiiresti täidetud, mitte alles lepinguperioodi lõpus, vaid alguses. Ideaalis 2021 esimeses kvartalis.

Kas ma saan õigesti aru, et Pfizer on jäänud Euroopale võlgu ning oma vaktsiini kallimalt mujale müünud?

Sellist infot mul ei ole. Meie teadmine oli algne jaotuskava ja kokkulepped, kuna aga müügiluba tuli hiljem, kui Pfizer algselt eeldas, siis selle võrra on kogu lepingu täitmine nihkunud. Praegu on kokku lepitud, et esimese kvartali lõpuks on täidetud ära 2020 lõpu ja 2021 esimese kolme kuu kogustest umbes 80 protsenti. Meie siht oleks 100, veel parem kui üle selle.

Kas Euroopas räägitakse sel teemal, kuidas paremini end kehtestada lepingute täitmisel?

Sel teemal on väga palju debatte nii terviseministrite tasandil, sotsiaalministrite, ravimiametite tasandil. Tuleb ausalt tunnistada, hetkeseisuga Euroopa Liit on vaktsineerimise võidujooksus praegusel hetkel suurte plokkide arvestuses tagapool ja nüüd on küsimus, kuidas suudetakse 2021. aastal see vahemaa tagasi teha. Tuleb arvestada ka seda, et kogu maailma mõttes on Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, üks kiiremaid vaktsineerijaid, sest enamikul maailmast pole täna ligipääsu vaktsiinile. Et Eestil on ligipääs toimivale vaktsiinile, on tänu kuulumisele Euroopa Liitu, siin pole küsimustki.

Kas on kõne all olnud sanktsioonide kehtestamine, et Pfizer lepingust paremini kinni peaks?

Kui ettevõte ütleb, et tal on tootmisraskused, sest esimeste tarnete puhul on kogused olnud väiksemad, kui loodeti, siis seda on väga raske sanktsioonidega parandada. Eesmärk on, et tootmisvõimsused kasvaksid.

Teame, et täna on läbirääkimised käimas mitme uue tootmisüksuse loomiseks Euroopa pinnale, mis annaks võimaluse senisest kiiremini täita nii põhilepingut kui ka lisalepinguid, mis hetkel on läbirääkimistel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: