Euroopas on tekkinud debatt, kas ei võiks teha võimalikult paljudele inimestele esimene koroonavaktsiini süst ning jätta teise süsti tegemise selleks ajaks, kuni uued vaktsiinitarned peale tulevad.

"Ma arvan, et kui võtame ravimite väljatöötamise protsessi, siis kõik katsed, mis on tehtud selleks, et olla täisveendumusega, millisel hetkel immuniseeritus tekib, siis Pfizeri puhul on praegu arusaam, et pärast teist süsti, mis toimub 21 päeva pärast, umbes kuue päeva pärast võiks olla maksimaalne immuniseeritus saabunud. Ravimitootja on kõigis ravimite infolehtedes, mis on karpidesse pandud, mida me tavapäraselt ise tabletti võttes loeme, näinud ette teatud kindla skeemi. Ma arvan, et see oleks väga vastutustundetu meie puhul minna kahtlema seda toonast katsetust või vajadust seda protsessi just selliselt juhtida. Ma arvan, et me võiks pigem lähtuda sellest, kuidas meile reeglid on ette antud," kommenteeris Üllar Lanno "Esimeses stuudios".

"Kui meil on ravimifirma, mis on üle 170 aasta vana ja teades tema tegelikku korporatiivset võimsust, tema ravimite väljatöötamise uurimus- ja ka tootearendusmeeskonda, siis ma jään ikkagi arvamusele, et seda meeskonda tasub usaldada, sest nad on teinud kõige paremas usus sellise toote, mis peaks inimkonda abistama," lisas ta.

Lanno tõdes, et riikide vahel teatud konkurents vaktsiinidele on. Tema sõnul määrab ikkagi riigi suurus ära selle, millise koguse vaktsiine see riik saab.

"Tõenäoliselt kõik suured saavad võtta selle koore piima pealt, mis neil võimalik võtta on. Ja tõenänoliselt mingit konknurentsi riikide vahel võib tunnetada, sest ega ilma asjata ei pakutud Euroopale praegu võimalust Ameerika võimsustest osta juurde vaktsiine lisaks Euroopa tehastele. Eesti ostis sealt ka juurde 50 000 doosi Pfizerit," selgitas Lanno.

Tema sõnul on Eesti olnud väga vastutustundlik vaktsiinide soetamisel ning läinud kaasa kõigi nende Euroopa Liidu pakkumistega, millega võimalik.

Lanno usub, et mais-juunis võiks Eesti jõuda sinnamaani, kus pool ühiskonda on vaktsineeritud.