Psühholoogi sõnul ei tekita stressi ainult piirangud, vaid ka viiruse levik

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Teadusnõukoja liige Andero Uusberg. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Koroonakriisi ajal ei ole inimeste stressitaseme tõusu põhjustanud mitte ainult kehtestatud piirangud, vaid ka viiruse levik ise, ütles valitsuse teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli käitumisteadlane ja psühholoog Andero Uusberg.

"Ma arvan, et natuke eksitav on mõelda niimoodi, et stressi allikaks on ainult piirangud. Uuringud näitavad, et väga paljude inimeste jaoks on stressi allikaks seesama viiruse levik ise," rääkis Uusberg.

Seetõttu ei ole tema sõnul võitlus viirusega ning võitlus stressiga teineteise vastandid: "Vastupidi - kui saame viiruse olukorra selliseks, et see ei ähvarda meid enam igal tänavanurgal, siis langeb stress juba puhtalt seepärast ja siis on ka võimalik piiranguid leevendada."

Uusberg rääkis ka sellest, et teiste riikidega võrreldes on Eestis piiranguid siiski suhteliselt mõõdukalt rakendatud. "Kuna pandeemia on üle maailma suhteliselt sarnane, siis saab kasutada ka teiste maade kogemusi. Nii nagu ma ütlesin, et vaimne tervis on kogu aeg kaalukausil olnud ja kui vaadata suuremas pildis seda, kuidas Eestis on kriisi juhitud, siis täna näeme seda, et Eestis on piiranguid tehtud pigem konservatiivselt, et piirata nii vähe kui võimalik," tõdes teadusnõukoja liige.

Uusbergi jutust võis aru saada, et tema hinnangul oli Eestis piirangute kehtestamisel eelistanud vabaduste hoidmist viiruse piiramisele: "Praegu me oleme olukorras, kus võib-olla selle strateegiaga me mõned nädalad tagasi läksime veidi liiale. Kui me vaatame kogu pandeemia kestust, siis tegelikult on minu hinnangul need Eesti otsused olnud just nimelt mõjutatud sellest, et säilitada võimalikult palju inimestele võimalusi ennast tööalaselt, õpingute-alaselt või ka vaba aja veetmise alaselt vabalt tunda ja oma vaimset tervist selles mõttes turgutada."

Samas rääkis psühholoog, et loodab inimeste mõistlikkusele, kui viirus taandub. "Ma pean silmas, et igaüks suudab riskide võtjana teha käigu pealt mõistlikke otsuseid - et kui on ventileerimata ruum, kus on palju rahvast, kellel maske pole, siis ma väldin seda, aga kui seesama üritus toimub vabas õhus, siis sinna ma lähen. Selliseid väikseid, mõistlikke reegleid on veel, mida inimesed saavad omandada," selgitas Uusberg.

Tema sõnul on lisaks ühiskonna tasandi otsustele võimalik väga palju ära teha ka organisatsioonide ja asutuste tasandil. "Hästi palju on võimalik viirusetõrjeks ära teha koolidel, spordisaalidel, töökohtadel - kuna iga kool, spordisaal, töökoht on natuke erinev, siis ei ole mõistlik, et valitsus üritab kõigile ette kirjutada, mida nad täpselt tegema peavad. Mõistlikum on see, et igaüks leiab ise selle parima viisi ja tasakaalu, kui praegune viiruselaine on ületatud ja on võimalik viirust kontrolli all hoida ning samal ajal hoida piirangud paindlikud."

Riigikantselei tellitava uuringu kohaselt tunnistas märtsi esimeses pooles küsitletutest 78 protsenti, et on viimase 30 päeva jooksul stressi või pinget tundnud, sealjuures 29 protsenti suurel või väga suurel määral ning 48 protsenti, et vähesel määral.

Küsitletud inimestel oli kõige sagedamini stressi põhjuseks hirm nakatuda (64 protsenti), hirm arstiabi kättesaadavuse vähenemise pärast (45 protsenti), vaba aja veetmise (41 protsenti) ja keerulisemate lähisuhetega seonduv (39 protsenti).

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: