Bitcoini väärtuse kasv on suurendanud ka Eestis huvi virtuaalvääringu vastu
Virtuaalvääring Bitcoin lõi reedel taas uue rekordi, kui selle kurss kerkis üle 40 000 dollari. Ka Eestis on hüppeliselt tõusnud huvi virtuaalvääringu vastu.
Bitcoinide koguväärtus dollarites on juba peaaegu võrreldav populaarse Tesla aktsiate koguväärtusega. Nagu Tesla nii ka Bitcoini puhul räägitakse kohe-kohe saabuvast kollapsist, aga pigem võib täheldada suurt ostuhuvi, mis on jõudnud ka Eestisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me selgelt näeme, et investorite riskiisu on kasvanud eelkõige just rahatrüki valguses ja järjest enam otsitakse alternatiivseid rahapaigutuse võimalusi, mis just tagabki eelkõige kulla ja populaarsemate krüptovaluutade hinnakasvu. Ka JP Morgan tuli paar päeva tagasi välja oma n-ö krüptovaluuta hinnasihiga, kus nad leidsid, et pikaajaline hinnasiht võiks olla umbes 146 000 dollarit. See kindlasti investorite huvi on kasvatanud," selgitas LHV vanemmaakler Marten Raudsepp.
Pangad pakuvad krüptovarasse investeerimisvõimalusi pigem mitte otse, kuid fondide kaudu.
Eelmine krüptoettevõtluse laine sai Eestis hoo sisse 2008. aasta finantskriisi ajal, vahepeal tegutses isegi 1400 ettevõtet, kuid seadusandluse karmistamine on alles jätnud umbes 400 tegijat.
"Regulatsiooni mõttes on see täna jätkuvalt üsna hall ala. On osaliselt reguleeritud, aga kui võrrelda pankadega, klassikaliste investeerimisfirmadega, väärtpaberibörsidega, siis sellist regulatsiooni täna meil ei ole. Mis meil täna kehtib, on see, et sellised maksepõhised krüptovarad, kes pakuvad selliseid teenuseid, nemad peavad oma tegevuse rahapesu andmebüroos registeerima," rääkis rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt.
Riik loodab sel aastal täieneva seadusandlusega nõuda rohkem läbipaistvust ja krüptoettevõtete litsentsimise viia finantsinspektsiooni alla. Praegu piisab pelgast registreerimisest ja nii on Eesti IT-maine kogu maailmast meelitanud Eestisse ka kahtlasi ettevõtjaid.
"Krüptoraha kui sellist, krüproraha platvormi ei ole võimalik iseenesest reguleerida, see on hajus süsteem ja sellel on sisemine regulatsioon, see toimib matemaatilise loogika baasil. Aga mida on võimalik reguleerida ja mida ka peab reguleerima, on järgmise kihi ettevõtted, kes mugavusteenust sinna pakuvad, kas mingid vahendusteenuse pakkujad, mingid rahakotiteenuse pakkujad," selgitas krüptoraha ekspert Asse Sauga.
Krüptoraha liit soovib, et edeneks rahva teadlikkus ja nõnda ka kaine meel.
Toimetaja: Merili Nael