Siseministeeriumi plaan: politsei ei peaks plekimõlkimistele reageerima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1610632080000 | amCalendar}}
Foto: Tiina Jaakson / ERR

Tulevikus ei peaks politsei enam varalise kahjuga liiklusõnnetuste pärast välja sõitma isegi juhul, kui õnnetuse osapooled süüdlases kokkuleppele ei jõua. Siseministeeriumis valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus jätaks kindlustusandja jaoks vajaliku tõendite kogumise inimeste endi teha.

Kui liiklusõnnetuses keegi viga ei saa, aga autod on rikutud, võivad inimesed ise otsustada, kes süüdi on. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb kutsuda politsei. 2019. aastal tegi politsei varalise kahjuga liiklusõnnetuse sündmuskohale 15 010 väljasõitu. Ligi 3000 korda alustati süüdlase väljaselgitamiseks väärteomenetlust.

Värskelt välja käidud plaaniga loodab siseministeerium politsei ressursse säästa. Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles, et tulevikus ei peaks politseid kutsuma ka juhul, kui õnnetuse asjaosalised eri meelt jäävad.

"Siis on oluline see, et tuleks teha pildid, koguda kokku osapoolte andmed ja need hiljem edastada kindlustusandjale. See tähendaks seda, et sündmuskohal ei ole vaja oodata politseid, inimesed ei pea vaidlema ja üksteist süüdistama, vaid saavad kohe asuda tõendite kogumise kallale ja liikluse oluliselt kiiremini vabaks teha," rääkis Loigo.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles, et politsei ei peakski kõiki plekimõlkimisi menetlema, kuid politseid on tarvis tõendite kogumiseks.

"Mida on kindlasti vaja, on see, et me suudaks kiiresti tõendeid koguda. Ja ükski erafirma ei suuda kiirersti minna sündmuskohale ja hankida vajalikud tõendid, mis kiiresti hävinevad. Ütlusi saab hiljem võtta, aga fotosid, skeeme, jälgi ei saa hiljem võtta," rääkis Sirk.

Politseil poleks kohustust välja sõita ka juhul, kui inimesed ikkagi otsustavad hädaabinumbrile helistada.

"Tulevikus ikkagi püütakse inimesi nõustada, et nad saaks ise sündmuse lahendatud. Ja kindlustus teeb hiljem nende kogutud tõendite põhjal otsuse. Või kui vaja, siis kogutaks hiljem tõendeid juurde. Aga tulevikus kindlasti jääb politsei sõitma kõigile nendele õnnetustele, kus on inimesed viga saanud. Ja ka sellistele õnnetustele, kus üks osapooltest on sündmuskohalt lahkunud."

Politsei peaks jätkuvalt sõitma kohale ka juhul, kui üks osapool ei anna oma kontaktandmeid, on joobes või kui inimesed ei saa üksteisest näiteks keelebarjääri tõttu aru.

Selle jaoks, et inimesed oskaks õnnetuskohal õigeid andmeid koguda ja need ka ära vormistada, kaalub siseministeerium eraldi liiklusõnnetuste nõustamisliini loomist.

"Ja teine võimalus, mida on kaalutud, on selline mobiilirakenduse väljatöötamine, mis inimest juhendaks, et tee nüüd pildid ja pane nüüd need andmed kirja," lisas Loigo.

Sirle Loigo sõnul kutsutakse tihti politsei eeldusega, et korrakaitsja otsus mängib rolli hilisemas kindlustusvaidluses. Tegelikult toimuvad väärteomenetlus ja kindlustusmenetlus paralleelselt ja üksteisest ei sõltu.

"See otsus, mida teeb politsei väärteomenetluses, otsustades, et kes on süüdi, see otsus ei ole täna kindlustusele siduv. Ja ka täna teeb kindlustus politseist erinevaid otsuseid," märkis politseinik.

Kindlustusseltsidel võib tarvis minna lisavolitusi menetlustoiminguteks, näiteks turvavideote väljatellimiseks juhul, kui kahju põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud.

"Juhul kui täna on tunne, et neil on mõned sellised tööriistad puudu, siis see tagasiside on nende poolt oodatud. Ja me otsustame, milline on see tööriist, mida oleks vaja veel seadusse täiendavalt kirjutada," rääkis siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar.

Kui politsei sündmuskohal ei käi, tuleb kindlustusfirmadel oma mobiilsed ekspertgrupid luua. Mis tõstab kindlustuspoliisi hinda kõigi autoomanike jaoks.

"Kui Eestisse tekitada selline olukord, et politsei läheb ühtedele juhtumitele kohale ja mingi paralleelstruktuur läheb teistsugustele juhtumitele kohale, see tähendab paralleelstruktuuride loomist ja topeltkulusid," selgitas liikluskindlustuse fondi ja liikluskindlustusseltside liidu esimees Mart Jesse.

Praegu lubab seadus varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustajat väärteo korras trahvida. Suurem osa plekimõlkijaid trahvi ei saa, sest politseid ei kutsuta. Siseministeerium plaanib trahvimisvõimaluse üldse ära kaotada.

"Tegelikult ei ole riigil soovi karistada inimest nende tegude eest, mis on juhtunud kogemata ja mis otseselt ei ohusta ühegi inimese elu ja tervist. See tegelikult ei ole vajalik ja ma ei usu, et sellel oleks ka inimeste hilisemale liikluskäitumisele mingisugune mõju."

Siseministeerium loodab, et plaanitav seadusemuudatus jõustub 2023. aasta alguses. Ministeerium on välja arvutanud, et muudatuse mõjul vähenevad politsei väljasõidud varalise kahjuga liiklusõnnetustele 70 protsenti ja vastavate väärteomenetluste hulk umbes 60 protsenti.

"Politsei- ja piirivalveamet on seda muudatust juba üsna kaua oodanud. See peaks aitama riigil kokku hoida ligikaudu 830 000 eurot aastas," sõnas Loigo.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: