Martin Helme: kärpekohti on, aga vaja läheb ka poliitilist tahet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Martin Helme Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Peagi ametist lahkuv rahandusminister Martin Helme ütleb, et ehkki riigieelarve revisjoniga leidis rahandusministeerium kuni 140 miljoni euro jagu võimalikke kärpekohti, ei kiitnud kärpemõtteid heaks peaaegu ükski teine minister.

Reedel teatas uue koalitsiooni loomise kõnelusi juhtiv Reformierakonna esimees Kaja Kallas, et võimalikke kärpekohti hakatakse alles otsima.

"Me leppisime kokku selles, et me teeme ikkagi põhjalikuma riigieelarve revisjoni just selleks, et leida üles need kohad, kus on võimalik kokku tõmmata," selgitas Kallas.

Eelarverevisjoni tegemisest rääkis valitsus juba 2019. aasta suvel. Rahandusminister Helme ütles, et tema on revisjoni tulemusi kolm korda ka valitsusele tutvustanud.

"2019. aasta detsembris käisin esitlemas plaani ennast, kuidas seda revisjoni teha. 2020. aasta mais käisin uuesti, see oli juba koroonaajal. Siis me tegime kokkuvõtte nendest kuludest, mis koroona tõttu jäävad tegemata, mille oleks saanud eelarves kokku hoida. See summa tuli kuskil 25 miljoni euro kanti," meenutas Helme.

Kolmandat korda tutvustas Helme eelarverevisjoni tulemusi läinud aasta septembris – siis kui läbi räägiti 2021. aasta riigieelarvet ja uut riigieelarve strateegiat. Rahandusministri pakutud kärpeplaan hõlmas umbes 140 miljonit eurot. Tema sõnul saaks niisuguse kärpe teha ilma, et ühiskond millestki ilma jääks.

"Kahte sorti kulud on seal," selgitas Helme. "Üks on paksu kultuurikihi all olevad kulud, mis kunagi keegi on millegi jaoks välja võidelnud ja nüüd nad lihtsalt tiksuvad. Ja ministeeriumid või allasutused kasutavad neid tegelikult kas puhvrina või lasevad neid olla, sest endal kuskilt ei pitsita."

"Teine osa on kulud, mis on jäänud tegelikult tegemata ja mida ministeeriumid ja allasutused siis aasta lõpul paaniliselt kulutavad ja ostavad midagi muud. Tehakse ümbertõsteid eelarve sees ja sisuliselt lihtsalt lüüakse raha laiaks," rääkis Helme.

Sügisel välja pakutud plaani järgi tulnuks kõige suurem 65 miljoni eurone kärbe erinevate toetuste arvelt. Sinna hulka kuuluvad tegevustoetused avalik-õiguslikele organisatsioonidele ja sihtasutustele aga ka näiteks omavalitsustele. Kava järgi võinuks kärpida projektitoetusi – näiteks neid, mis lastakse käiku läbi avatud taotlusvoorude.

Ülejäänud 75 miljonit eurot võinuks eelarverevisjoni tulemustel kokku hoida riigisektori tööjõu- ja majandamiskuludelt.

Niisugune kärpeplaan oleks võtnud piraka tüki iga ministeeriumi haldusalast ja valitsuses seda mõtet ei toetatud.

"Teine võimalus, mille me välja pakkusime, oli minna mingisuguste konkreetsete kulutuste kaupa, ehk ära jätta mingisugused tegevused. Kolmas võimalus, mida me ka vaatasime, olid mingid suhteliselt suured ja kallid avalikud teenused, mis on kunagi kokku lepitud poliitiliselt, aga mis kas ei ole ennast õigustanud või mis ei ole tänase valitsuse tehtud ja poliitiline omand, et siis neid vähendada."

Aga ükskõik, mil moel Helme võimalikke kärpekohti presenteeris, päriselt eelarvekärbeteni ikkagi ei jõutud.

"Praktiliselt iga viimane minister ümber laua ütles, et kuskilt pole mitte midagi võimalik vähendada ega ära võtta, vastupidi, neil olid lisataotlused," meenutas Helme ja tõdes, et kui poliitilist tahet ei ole, ei saa ka kärpida.

"Kui sa jätad mingisugusele MTÜ-le aastas 30 000 andmata, siis halba PR-i saad kindlasti rohkem, kui 30 000 eest, selles võib päris kindel olla. Ja selle pärast keegi ei tahagi torkida seda," ütles Helme.

Sügisene tagasilöök ei pannud eelarverevisjoni siiski seisma. Rahandusministeeriumi ametnikud otsivad nüüd kokkuhoiukohti riigi pakutavate teenuste kaupa.

Helme ütles, et üks võimalus oleks minna niiöelda suurte eelarveridade kallale. Näiteks bussi- laeva- ja lennutransporti subsideerib riik kokku ligi 100 miljoni euro eest.

"Saakski ütelda, et me siin vähendame subsideerimist ja ongi kogu lugu. Me räägime siin juba kümnete miljonite suurustest tükkidest. Täpselt sama lugu on näiteks tasuta kõrgharidusega. See ei tähenda, et kõrgharidusest 200 miljonit kokku saaks hoida, aga ma räägin, mis on need poliitilised valikukohad."

Helme tuletas meelde, et riik pakub kokku 1300 avalikku teenust. Ehk kui suuremate tükkide kallale ei taheta minna, võiks hoolsamalt sisse vaadata väiksemasse kulutustesse.

"On ka selliseid teenuseid, mida mitte keegi tegelikult ei kasuta. Aga muidugi, kui me räägime sellisest teenusest, mida kasutatakse vähe, ega sealt suurt raha kokku ei hoia," sõnas Helme. Samas lisas ta, et lubada ei tohiks ebamõistlikke kulutusi isegi juhul, kui need on väiksed.

"Küsimus on mentaliteedis," ütles Helme. "Kui sa suhtud avaliku raha väljaminekusse niimoodi, et ah, see on nii väike raha, siis otsuseid, mida riigis tehakse on tuhandeid ja lõppkokkuvõttes see summa on väga suur."

Uus Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus saab eelarvet esimest korda arutada aprillis riigieelarve strateegia koostamisel.

Rahandusministeeriumi vaade võimalikele eelarvekärbetele. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: