Herem on väidetavalt soovinud ka, et ta ei pea Reformierakonda astuma ega riigikogu valimistel kandideerima. Kas kõik need tingimused sobivad Reformierakonnale, selgub homme, kui Reformierakonna juhatus koguneb kujunenud olukorda arutama.

Eestist eemal viibiv Martin Herem pole teisipäeva hommikust saadik ERR-i kõnedele vastanud. Ka ei vastanud kõnele ametis olev kantsler Kaimo Kuusk.

Postimehele ütles Herem, et tal peaks ministriks minnes olema õigus teha personaliotsuseid. "Aga Kuusk on pigem praeguse ministri ning Reformierakonna oma teema. Las nad otsustavad seal, kas tahavad veel kedagi liigutada või mingisugust vastutust näidata," ütles Herem.

Kuuske aga ei saa niisama lihtsalt lahkuma sundida. Ministeeriumi kantsleri saab vabastada teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Avaliku teenistuse seadus ütleb ka, et kantslerit ei tohi teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.

See tähendab, et kui Martin Herem asuks kaitseministri ametisse, siis saaks ta kõige varem praeguse kantsleri vabastada kuue kuu pärast. Kuue kuu pärast toimuvad aga riigikogu valimised, mis muudaks sellisel viisil kantslerist vabastamise mõttetuks.

Seega, kui Reformierakond tahab Heremit kaitseministriks, on ainus kiire lahendus tema enda taandumine. Sellise kokkuleppe peaks tegema veel ametis olev kaitseminister Hanno Pevkur.

Kantsleri vabastab ametist valitsus ministri ettepanekul. Valitsuse istung toimub neljapäeval.

2024. aasta juulis teatas kaitseminister Hanno Pevkur, et esitab kaitseministeeriumi kantsleri kandidaadiks diplomaat Kaimo Kuuse. Pevkur ise teatas eelmise nädala kolmapäeval "Aktuaalses kaameras", et astub kaitseministri ametist tagasi. Ta ütles, et riigikontrolli kriitilised märkused kaitseväe ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse tegevuse kohta on sellised, et tal tuleb võtta poliitiline vastutus.