"Eesti Õliühing leiab, et transpordisektori dekarboniseerimisel tuleks lähtuda tehnoloogianeutraalsuse printsiibist ja edasiste finantsvahendite planeerimisel ning meetmete kujundamisel analüüsida ka teiste süsinikuneutraalsete võimaluste (bioloogilise päritoluga vedel- ja gaaskütused, vesinik) kulutõhusust," öeldakse ühingu eelmise nädalal saadetud kirjas keskkonnaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Eesti on elektrisõidukite ostutoetuse rahastamiseks kasutanud Euroopa Liidu CO2 kvoodimüügist saadavat raha. Alanud aastal on valitsus otsustanud eraldada vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetuseks kuus miljonit eurot.

Õliühing märgib, et ühingu liikmesettevõtted tarnivad enamuse Eesti transpordisektori teenindamiseks vajalikust kütusest ning on teinud viimastel aastatel märkimisväärseid investeeringuid selleks, et teenindada ka alternatiivkütuseid tarbivaid sõidukeid. "Seetõttu on MTÜ Eesti Õliühing äärmiselt huvitatud olemast kaasatud ka vähese heitega sõidukite ja laiemalt transpordilahenduste kasutuselevõtuga seotud avalikku diskussiooni," rõhutab ühingu tegevjuht Mart Raamat kirjas.

Õliühingu esindaja lisab, et kuna aastateks 2021-2035 koostatava transpordisektori arengukava menetlus on veel pooleli, siis tuleks sellesse kaasata "laiapõhjaliselt ja võimalikult varakult" asjassepuutuvaid huvigruppe.

"Riigi- ja erasektori koostöös on võimalik leida sünergiat taristu arendamise ja tarbimise soodustamise vahel. Seega kutsume kõne all oleva meetme rakendamise eest vastutavat juhtivministeeriumit alustama diskussiooni turuosaliste ja huvigruppidega, et leida kõige efektiivsemad võimalused antud finantsvahendite eesmärgipäraseks kasutamiseks," öeldakse Õliühingu pöördumises.

Kirjas tuuakse välja, et Eesti on viimase kahe aasta jooksul kokku toetanud täiselektriliste sõidukite kasutuselevõttu ligi 1,2 miljoni euroga ning see on aidanud märgatavalt suurendada nende müüki. Küll aga ei toeta Eesti elektriautode ostutoetuse meetme kaudu pistikhübriidide soetamist.