Allakirjutanud võtsid ette Eestile 2035. aastani praegu eelnõu tasemel kavandatud arengu võrdlemise juba 2005. aastal vastu võetud riigi arengustrateegia "Säästev Eesti 21", lühinimega SE-21. Valitsus algatas strateegia "Eesti 2035" koostamise märtsis 2018.

Strateegia koostamise eest vastutavad riigikantselei ja rahandusministeerium. Strateegia peaks andma ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele, ning ka eurorahade kasutamisele.

Taustast

Paljude inimeste ja organisatsioonide seas said ka Eesti Rooma Klubi liikmed strateegia "Eesti 2035" eelnõu 2020. aasta juunikuise variandi (edaspidi Eelnõu).

Allakirjutanud peavad loomulikuks, et riigi erinevate arengukavade koostamisel tuginetakse vastavatele varasematele dokumentidele, käesoleval juhul kindlasti 2005. aastal riigikogus heaks kiidetud Eesti arengustrateegiale SE-21, (edaspidi Strateegia21), aga samuti 2016. aastal Tartu Ülikooli ja instituudi SEI asjatundjate koostatud aruandele "SE-21 aja- ja asjakohasuse analüüs" (edaspidi Aruanne).

Kahjuks peab märkima, et seda tehtud ei ole. Tekib arvamus, et riiklike kavade järjepidevusest ning varem ellu kutsutud töörühmade või ka üksikuurijate tulemuste kasutamisest tegelikult juttu ei tulegi, nagu edaspidi ka näeme.

Süsteemsest käsitlusest

Nagu kirjutab oma käsiraamatus "Elanikust kodanikuks" (edaspidi EK) professor Ülo Vooglaid, tuleks Eesti riiki vaadelda kui "oma eesmärkidel toimivat suurt süsteemi" (EK lk 105), koosnevana institutsioonidest, subjektidest ja nende kõigi omavahelistest vastasmõjudest, samuti ka süsteemile mõjuvaist välismõjudest.

Süsteemi iseloomustavad veel tema ressursid ja juhtimiskorraldus. Meie käsitluse eesmärgiks on tõhustada riigi toimimist ja tema toime tulemuslikkust. Ja kõigepealt on vaja määratleda, kokku leppida süsteemi uurimise metodoloogias ehk käsitlemise printsiipides (EK lk 224).

Siinkohal viitame, et Eesti riigi kui süsteemi toimimise hindamiseks on vaja määratleda esiteks süsteemi eesmärgid ja nende saavutamise mõõdikud, teiseks soovitavalt kõik, kuid ikkagi käsitlusele jõukohane hulk süsteemi osi-elemente, seejärel leida nende elementide omavahelised seosed ning nende omavahelise mõju, ning süsteemi välisseosed ja välismõju tugevus.

Iga süsteemi toimimise hindamiseks on vaja avastada ka süsteemi tegutsemises ilmnevad probleemid (EK lk 16) kui vastuolud soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Vaja on välja selgitada, mida probleeme põhjustavates tegurites vaja muuta ja kuidas seda teha.

Märgime, et ametkondadevahelise tegevuse koordineerimatusest Eestis on palju ajakirjanduses juttu olnud. Lisaks saaks kasutada "Eesti tuleviku teekaardi" (esitatud riigikogus 30.11.2016) visioone, globaalseid eesmärke, missioone.

Mõõdikutest

Järgnevalt võrdleme Eelnõusse valitud arengusihte ja nende saavutamise mõõdikuid (mis kõik erinevad Strateegia21-s ja Aruandes pakutud ja põhjendatud eesmärkidest ja nende mõõdikutest), et juhtida tähelepanu nende kahe dokumendi sisulisele ning mahulisele suurele erinevusele.

Kõrvutades vaadeldavas strateegia "Eesti 2035" eelnõus esitatud eesmärkide saavutamise põhinäitajaid lihtsalt arvuliselt Strateegia21 sama valdkonna näitajate arvudega, on tulemus järgmine:

Mida siis "Eesti 2035" eelnõust on välja jäetud, võrreldes varasema SE21-ga?

Strateegia 21 esimese eesmärgi "Kultuuriruumi elujõulisuse" vallast, alaeesmärgist "Kultuuriruumi ulatus"on välja jäetud  eesti keele valdamine võõrkeelena (%) ja eesti keeles õpetatavad ained venekeelsetes koolides (%). Alaeesmärgist "Kultuuriruumi funktsionaalsus" vastavalt eestikeelse kirjanduse väljaandmine, eestikeelsete teaduspublikatsioonide arv, eestikeelse kirjanduse loetavus, eestikeelsete raadio-telesaadete originaalprogrammide maht telekanalites.

Alaeesmärgi "Kultuuriruumi pidevus ja avatus" näitajatest on välja jäetud sellised mõõdikud nagu tõlked eesti keelde ja keelest (arv) ning viis näitajat kultuurivaramu kättesaadavuse kohta.

Ja samamoodi võrdlusega edasi minnes näeme, et Eelnõu mõõdikute, mida on üldse kokku 40, arvukus on ka kõigis ülejäänud valdkondades suuresti tagasihoidlikum kui Strateegias21, kus on kokku 99 mõõdikut.

Seega oleks väiksem ka Eelnõu järgi toimiva riigi võime ja võimalus saavutada meie pikaajalise arengu eesmärke, kuna väiksema arvu mõõdikute järgi on süsteemi töö juhtimine ebatäpsem või isegi puudulik.

Nii Strateegia21 kui ka selle strateegia kohta 2016. aastal koostatud Aruanne liigendavad vaadeldava Eesti riigi 21. sajandi arengu nelja suure eesmärgi alla - Eesti kultuuriruumi elujõud, heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal.

Aruandes esitatakse seisukohad ja globaalsed trendid Strateegia21 nelja eesmärgi alla jäävates elu, ühiskonna, majanduse ja looduse valdkondades – kokku ligi 25 leheküljel, samuti kommenteeritakse seal mõõdikute asjakohasust muutunud kontekstis, lisaks selgitatakse veel neljal leheküljel mõõdikute kooskõla ÜRO 2030 tegevuskavaga.

Eelnõus on valitud arenguteeks Strateegia21 nelja suure eesmärgi asemel hoopis viis nn strateegilist sihti – inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond, riigivalitsemine - mille aluseks on esitatud üheksa nn arenguvajadust. Viimased on liigendatud järgmiselt: rahvastik, Inimeste tervis ja eluiga, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond, kultuuriruum ja elukeskkond, julgeolek ja turvalisus, ning riigivalitsemine.

Vaieldamatult olulised märksõnad, kuid näib nagu oleks strateegilisi sihte formuleerinud üks töörühm ja arenguvajadusi hoopis teine. Vajadustes on napil kuuel leheküljel selgitatud rahvastiku, tervise ja eluea, ühiskonna, õppimisvõimaluste, ettevõtluskeskkonna, elurikkuse ja keskkonna, kultuuriruumi ja elukeskkonna, julgeoleku ja turvalisuse, ning riigivalitsemise olukorda ja kitsaskohti (kahjuks aga siiski mitte probleeme ega nende põhjustajaid).

Vajalikud muutused Eestis on Eelnõus esitatud viieks valdkonnaks liigitatud tekstiga, mis kirjeldavad teha kavatsetut: parandame kõrghariduse kvaliteeti, loome talendisõbraliku keskkonna, kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika, toetame vaimset tervist, nüüdisajastame töötervishoiu, uuendame sotsiaalkaitse korraldust, suurendame Eesti majanduse valdkondade võimekust, tagame elujõulise kultuuriruumi, suurendame valitsemise ühtsust, parandame riigi teenuste kvaliteeti, suurendame teaduse mõjusust, jne. jms.

Seega põhjendusteta ja süvenemiseta deklaratsioonide rida, kokku viis lehekülge (Aruandes on sellel teemal selgitust, põhjendust kokku isegi ligi 25 lk.).

Eelnõu peatükis "soovitud muutused" on esitatud üheksa arenguvajaduse täideviimisena kaheksa ministeeriumi tegevusi eespoolnimetatud vajalike muutuste viies valdkonnas.

Muutuste mõju valdkondadele, teostuse viisi ja ka maksumust ei ole püütud hinnata. Ja kahetsusväärselt ei leidu Eelnõus mingitki viidet, miks pidi sellest järgmisest strateegilisest plaanist välja jätma juba varem üllitatud parameetrid, mida pidasid sisukateks Strateegia21 ja Aruande koostanud spetsialistid.

Rõhutame, et Aruanne näitab põhjendatult vajadust uuendada maailmas valitsevate trendide esitust, Eesti võimekuse, eesmärkide sisu ning komponentide, saavutuste põhimehhanismide, ohtude käsitlust. Märgime veel, et Strateegia21 ehk SE-21 eesmärkide valikut loeb Aruanne aja- ja asjakohaseks, kahjuks Eelnõu sõnastust selliseks lugeda ei saa.

Tundub, et siin võis avaldada oma mõju käesoleva aasta juunikuus Eesti valitsuse poolt ÜRO-le esitatud ülevaade, milles näidati, et ülemaailmses säästva arengu indeksi tabelis on Eesti tõusnud kümnendale kohale (2016. aastal olime 21. kohal).

Sellest kontekstist on tulnud strateegia 2035 Eelnõusse hulk sarnaselt kõlavaid seisukohti. Näiteks, et Eestis on mitu valdkonda, milles oleme riikide võrdluses heal positsioonil nagu kvaliteetne ja kättesaadav haridus, tänu e-lahendustele saadavad kiired ja kättesaadavad teenused ning tõhus tervishoiukorraldus.

Samuti on Eestis kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises. Osutatud on ka meie senistele puudustele nagu sooline ebavõrdsus ja palgalõhe, mis on üks Euroopa suurimaid. Vähendada tuleks ka naiste ning puuetega inimeste, sealhulgas puudega lastega perede vaesusriski. Probleeme on ka jäätmekäitluse, jäätmete ringluse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega, hoida tuleks looduse mitmekesisust.

Eespool toodud mahtude võrdlus koos dokumentide põgusa sisulise analüüsiga peaks lugejale näitama, et sellisel kujul pole eelnõu "Strateegia Eesti 2035" igakülgselt läbi töötatud. Siin ootaks asjaomastelt organisatsioonidelt ja spetsialistidelt süsteemsemat sisulist tööd (nagu tehti 2016. aasta Aruande koostamisel). Kõne all on ju riigi kaugem tulevik, millesse peab suhtuma väga tõsiselt.

Uut ja täielikku "Strateegia35" eelnõu teksti, valmigu see küll veidi hiljem, kuid kvaliteetsena, saaksid siis taas arutada nii avalikkus kui ühiskondlikud organisatsioonid.

Kiire täiendmärkusena lisame siia mõned viited juba praegusest, mitte kaugema tuleviku aktuaalsetest probleemidest Eestimaal.

Elukeskkonna tervislikkuse osas näeme Eelnõus kahte eesmärki: et seda planeeritakse looduse elurikkust hoidvalt, ning et läheme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, kus taastuvenergia osakaalu siht on ületada 42 protsenti.

Aga juba praegu meil kohalikuks probleemiks puhta joogivee varu vähenemine, viljaka kasvumulla pindala vähenemine, bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemine, ning materjalide ja toodete taaskasutuse suurendamise vajadus. Kindlasti vajame konkreetseid meetmeid, et pidurdada tarbimist soodustavat elulaadi. Neid küsimusi keegi meie eest lahendama ei hakka.

Kokkuvõtteks

Järgneva 15 aasta tegevusplaani on kindlasti vaja. Selles mõttes on Eelnõu tarvilik ja õigeaegne. Eelnõu juures on ära tehtud suuremahuline töö. Huvi selle vastu peegeldab tuhandete inimeste panus.

Kahjuks on tulemuseks kujunenud eklektiline dokument, mille peamiseks puuduseks on struktuursed muutused, mis välistavad võimalused arengut (muutusi) võrrelda varasema perioodiga, kuna eesmärke ning mõõdikute süsteemi on muudetud.

Enam kui pool sajandit tagasi kirjutas Paul Keres, et mäng kehva plaani järgi on parem kui mäng ilma plaanita. Praegu pole mingit hinnangutki, milliseks võiks kujuneda Eelnõu kui plaani maksumus. Samuti ei ole midagi teada eelnõu sotsiaalmajandusliku ja strateegilise keskkonnamõju hindamise kohta, mis peaks ju olema nii suurt mõju avaldava strateegia puhul enesestmõistetavad.

Ei saa vaikida, et sellise strateegilise dokumendi juurde peaks kindlasti käima sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju hindamise aruanded, nagu tehti SE-21 korral.