"Pealtnägija": Donald Trumpi alternatiivne antoloogia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AFP PHOTO/Alex Edelman

Ameerika Ühendriikide 45. presidendi Donald Trumpi pärandit analüüsitakse "Aktuaalses kaameras", "Välisilmas" ja teistes tõsistes saadetes, aga "Pealtnägija" popkultuuri toimkond meenutas teda veidi teise nurga alt.

Donald Trump on algusest peale olnud lõhestav kuju, kellel on fänne ja vastaseid ka Eestis. Ameerika Ühendriikide presidendiks on varem saanud küll üks näitleja, aga kinnisvaramiljardäri ja tõsielusarjast "Apprentice" tuttava Donald John Trumpi kandideerimist, mida palistasid pidev sõnasõda ja skandaalid ning kelle üks põhilubadus oli ehitada USA lõunapiirile hiiglaslik immigrantide vastane müür, peeti laialdaselt naljanumbriks.

Seda suurem oli vastaste šokk, kui nende meelest võõravihkaja, naistekabistaja ja kliimasoojenemise eitaja osutus valituks.

"Inimesed nutsid ja olid põrandal maas ja täielikus meeleheites. /.../ Ehk siis siin linnas olid inimesed tõesti pettunud ja olid hirmul ja mõtlesid, et mis nüüd tulevik toob," meenutas ERR-i USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe.

Rohemäe alustas USA-s korrespondendina just Trumpi ametisse valimise ajal. Saatejuht ja muusik Mihkel Raud jagab elu kahe mandri vahel ning on tegutsenud USA-s ka reisijuhina. Mõlemad kinnitavad, et amet ei muutnud Trumpi käekirja, alustades sellest, kuidas ta mehitas võtmekohad pereliikmetega, lõpetades kas või sellega, kuidas ta ähvardas NATO-st lahkuda.

"Donald Trumpi presidentuuri juures mängib tema tõsielu- või reality-televisiooni täheks olemine väga suurt rolli. /…/ Ja võib-olla rohkemgi mõjutab tema n-ö reality-TV staatus seda, kuidas ta riiki juhtis, täpsemalt ei juhtinud. Ta lasi asjadel minna, see oligi üks suur reality show. Põhimõtteliselt sai Valgest Majast niisugune Big Brother tüüpi või mis need Eestis on, "Rannamaja". Ütleme siis niimoodi - Valgest Majast sai "Rannamaja". Ja lihtsalt siis pandi kaamerad püsti ja vaadati, mis juhtub. Ja lõppkokkuvõttes juhtusid päris hirmsad ja isegi omamoodi prognoosimatud asjad, aga alati võib öelda, et sa saad selle, mida sa tahad," kommenteeris Raud.

Kui EKRE liige Hannes Maasing elaks USA-s, oleks ta uuringute järgi Trumpi tüüpvalija, selle asemel on ta paljude meelest suurim fänn Eestis. 43-aastane turvamees ja kahe lapse isa kuulub Oleviste kiriku kogudusse ning jälgib Ameerika elu eeskätt kristlike kanalite kaudu. Tema jaoks on olulised muu hulgas Trumpi gei- ja abordivastasus ning näiteks USA Iisraeli suursaatkonna viimine Tel-Avivist Jeruusalemma. 

"President Trumpi toetab Ameerikas 94 miljonit konservatiivset kristlast ja nendest kuus miljonit usub, et president Trump on Jumala valik," ütles Maasing.

"Need väärtused, konservatiivsed väärtused, mille eest president Trump võitles, on samad väärtused, mille eest mina võitleksin ja mille eest võitlevad konservatiivsed kristlased Ameerikas," sõnas ta.

Ehkki Peeter Ernits end fänniks ei nimeta, asutas ta 2018. aasta sügisel riigikogus Donald Trumpi toetusgrupi, kuhu kuuluvad ainult EKRE liikmed. Ernitsa sõnul esindavad Trump Ameerikas ja EKRE Eestis inimesi, kelle jaoks globalismi ja liberalismi pendel liikus liiga kaugele ja toetusgrupp tehti vastukaaluks sellele, kuidas meie suurima liitlase riigipea üle ka Toompeal irvitati.

"Mulle selline kahepalgeline asi ei meeldi. /.../ Nii et siin on kaks asja: üks on Eesti-sisene, et oma kõige suuremat sõpra nimetame siin omavahel irvitades rääkides, milline idioot see on, ja samas siis koogutades ja rääkides Atlandi-üleses sõprusest ja kõigest muust. Oksele ajas, pehmelt öeldes," selgitas Ernits.

Trumpi rahmeldamine tekitas siiski palju hämmastust. Ühelt poolt nimetas ta end korduvalt stabiilseks geeniuseks, teisalt pritsis ohjeldamatult lapsusi ning huvitavaid mõtteid, alates sellest, et osta Taanilt ära Gröönimaa, likvideerida tuumapommi abil orkaanid või kuni selleni, et kasutada COVID-i raviks pleegitajat Selmet äpardusi tunnistada, ristis ta alati kõik kriitika ja küsimused fake news'iks ehk valeuudiseks.

"Alternatiivseid fakte tavakeeles nimetatakse valeks. Tema igapäevaste valede hulk on kokku loetud - neid on presidendiaja jooksul kümneid tuhandeid. Ja veel kord, leidusid inimesed, kes aplodeerisid," rääkis kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

"Mul ei ole mitte ühegi presidendi ajal, tegid nad hästi või halvasti, kunagi olnud hirm, aga Trumpi väljaütlemiste ja tema käitumismudelite ajal oli hirm, mida ta teeb järgmiseks," lisas Rebane.

Tuumanupp jäi kasutamata, aga Trumpi lemmikrelv oli Twitter.

"See, mismoodi Donald Trump läbi Twitteri riiki juhtis ja inimestega suhtles, oli loomulikult revolutsiooniline. Aga me võime alati vastu argumenteerida, et aga aeg ongi, ma ei tea, olla näoga rohkem valijate poole. Ja see oli ka midagi ju, mida ta lubas oma kampaanias," kommenteeris Raud.

"Sealt tulid kõige värskemad või võib isegi öelda pommuudised. Trump seal vallandas inimesi, Trump ütles, kas astutakse mingist leppest välja või mitte, ta kasutas seda platvormi oma poliitiliste vastaste ründamiseks," sõnas Rohemäe.

"Ja tihtilugu, tõesti, need panid kogu Valge Maja ja tema administratsiooni n-ö tagajälgedele seisma ja olukorda lahendama, aga need olid ikkagi omamoodi põnev ja huvitav ja teinekord üsna vaimukas ja naljakaski lugemine," lisas Raud.

Näiteks öötundidel "säutsutud" müstiline sõna "covfefe", millest sai omamoodi hitt. Selmet tunnistada süütut näpukat, väitis Trumpi meeskond, et tegu oli salajase sõnumiga, mida mõistab ainult sisering.

Suuremaid ja väiksemaid skandaale oli palju, alates enda äride nuumamidest föderaalrahaga, tiivaripsutamisest diktaatoritega ja lõpetades salasepitsustega Ukrainas, mis tõid Trumpile esimese tagandamismenetluse.

Näiteks kui Balti presidendid 2018. aasta kevadel Trumpiga kohtusid ja Eesti ajakirjanikel avanes harukordne võimalus Valge Maja peremehelt midagi küsida, tahtis Ameerika press rääkida ainult värskest paljastusest, kuidas Trump maksis vaikimisraha pornostaar Stormy Danielsile.

"Ma mäletan, et Trump ütles veel midagi sellist, et võtame veel küsimusi Balti riikide meedialt, nemad ei ole võltsmeedia. Nemad on päris meedia," ütles Rohemäe.

Üks jaburaim näide oli, kuidas Trump õhutas tagant vandenõuteooria QAnon pooldajaid, kes usuvad, et Washingtonis tõmbab niite salajane kannibalide ja pedofiilide võrgustik, mille vastu Trump ainuisikuliselt võitleb.

"Kui loll sa pead olema!? Et uskuda. Et uskuda seda!" küsib Eestis elav politoloogi haridusega ameerika koomik ja ajakirjanik Stewart Johnson.

Ta tunnistab, et karikatuurne kuju andis ohjeldamatult materjali koomikutele. "See on tegelikult natuke väsitav, ausalt öelda. Mul on selles mõttes väga hea meel, et ta lahkub ametist lõpuks," ütles Johnson.

Maasingu sõnul ei saa Trumpi nimetada ebakompetentseks, vaid ta lähenes asjadele teistmoodi. "Ja kui on selline tugev isiksus, jõuline isiksus ja ta teeb asju teistmoodi, eks see mõnele ikka ei meeldi. Aga meile see meeldis," ütles ta.

Trump mitte ainult ei meeldinud, vaid temalt ka õpiti vähem või rohkem üle maailma, sealhulgas Eestis.

"Me tegime Trumpi!" ütles toonane EKRE juht Mart Helme valimistel.

"Ma näen Eestis trumpismi kopeerimist, sisuliselt n-ö käsiraamat lehekülg lehekülje haaval. /.../ EKRE võtab erinevaid Trumpi asju, viskab neid vastu seina ja vaatab, milline neist kinni jääb," rääkis Raud.

"Laias laastus baseerus Trumpi strateegia suurel määral vandenõuteooriatele. See tähendab uskumustele ja narratiividele, et kuskil on mingid salajased ja kallutatud jõud. /.../ Ja termin deep state või siis süvariik on ikka otsene. Sealt tulid veel meediaasjad, siis olid tal kliimaasjad, siis olid tal Euroopa Liidud, NATO-d, ühesõnaga, kõik. Need tulid kõik üks ühele üle," kommenteeris Rebane.

"Väga maakeeles öeldes - loll jutt! Unustatakse ära, et lähenemised võivad olla väga erinevatel rahvastel ja riikidel väga sarnased. Ja otsida nüüd siit, et kusagilt tulevad juhtnöörid, et see näitab seda. See ei näita absoluutselt seda," ütles Ernits.

"Ja kui küsida, et mis on Donald Trumpi kõige suurem teene Eestile, siis minu arvates Donald Trumpi kõige suurem teene Eestile on see, et teda ei valitud uuesti," sõnas Rebane.

Ehkki EKRE eitab otsest kopeerimist, siis üks ühine narratiiv on jutt valmispettustest. Tegelikult rääkis Trump valmiste võltsimisest juba esimest korda kandideerides, aga kui võitis, vajus see unustusse. 2020. aasta sügisel, kui ta jäi alla Joe Bidenile, algas see jutt peale varasemast jõulisemalt.

Järjekordne uskumatu episood oli lekkinud salvestis, kus Trump ähvardas kaalukeeleks olnud Georgia osariigi sekretäri, et see leiaks talle kusagilt 11 000 häält. Tegu oli konverentskõnega, mille juures viibis hulk inimesi, mis ei takistanud presidendil nõuda kuriteo sooritamist.

Hannes Maasing, kes pole Ameerikas käinud, aga jälgib pingsalt sealseid kristlik-konservatiivseid kanaleid, usub samuti, et valimised varastati. Äsja EKRE-sse astunud mees tõlkis isegi ära ühe vastava Trumpi kõne ja saatis selle 1800 Eesti tippametnikule ja -tegelasele. Maasingu jutt joonistabki ilmekalt, kuidas vaated sõltuvad infoväljast.

"Ma olen konservatiivseid kristlasi jälginud Ameerikas ja nendel on mure. Nendel on mure. Ma ühinen nende murega," ütles ta.

Hulk mures kodanikke, kelle üks ninamees oli sarviline QAnoni teooria uskuja, ründas kaks nädalat tagasi Kapitooliumi. Möllu järel, mis nõudis viis elu, ütlesid sisuliselt viimasedki liitlased Washingtonis Trumpist lahti.

Stewart Johnson nimetab Trumpi mässuõhutamist andestamatuks. "Ma vaatasin seda ja ma päriselt hakkasin mõtlema, kas mul on kodakondsus hommikul. Okei, see läks väga kiiresti ja siis ma olen rahul, aga... Need asjad ei ole kunagi juhtunud Ameerika ajaloos, mitte ühtegi korda. Viimane kord, kui see juhtus, oli 200 aastat tagasi, kui Britimaa ründas Ameerikat," rääkis Johnson.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: