"Nüüd on aeg astuda meie riigi jaoks järgmine samm," ütles Egede ilmse viitega referendumi korraldamisele 2025. aastal, märkis väljaanne Politico. "Nagu teised maailma riigid, peame ka meie töötama selle nimel, et kõrvaldada koostöö takistused – mida võime nimetada koloniaalajastu kammitsateks – ja edasi liikuda," lisas ta.

Maailma suurim saar Gröönimaa, kus elab umbes 60 000 inimest, oli Taani koloonia, kuni sai 1979. aastal osalise iseseisvuse koos oma parlamendiga, kuid jäi ikkagi Taani Kuningriigi hallatavaks territooriumiks, mille välis- ja kaitsepoliitikat kontrollib Kopenhaagen.

Uus üleskutse iseseisvusele tuli pärast seda, kui USA presidendiks valitud Donald Trump tegi detsembris taas ettepaneku osta Gröönimaa Taanilt ära. Samasuguse ettepaneku tegi ta ka oma esimesel ametiajal. Nüüd kordas Trump seda detsembris uuesti, nimetades Arktikas asuva ja geograafiliselt Ameerika maailmajakku kuuluva territooriumi omandamist USA jaoks absoluutseks hädavajalikuks.

Alates 2021. aastast Gröönimaad juhtinud ja iseseisvusmeelsest Rahvakogukonna (IA) parteist pärit Egede ütles, et Taani suhted Gröönimaaga ei ole loonud "täielikku võrdsust" ja et saar väärib ise end maailmaareenil esindama.

"Meie koostöö teiste riikidega ja meie kaubandussuhted ei saa jätkuda ainult Taani kaudu," ütles Egede.

2009. aastal Taaniga sõlmitud lepingu kohaselt saab Gröönimaa iseseisvuse välja kuulutada alles pärast edukat referendumit, millele Egede näis vihjavat. Saarel toimuvad aprillis parlamendivalimised, millega paralleelselt saaks toimuda ka rahvahääletus iseseisvuse üle.

"Töö Gröönimaa kui iseseisva riigi raamistiku loomisel on juba alanud," ütles ta. "On vaja astuda suuri samme... Eelolev uus valimisperiood peab koos kodanikega need uued sammud looma."

Kuna globaalsed jõud püüavad laiendada oma haaret ja jalajälge Arktikas, ihaldatakse mineraaliderikast Gröönimaad, kus asub USA sõjaväebaas, selle strateegilise väärtuse tõttu julgeolekus ja kaubanduses, kommenteeris Politico.

Trumpi ambitsioonid pälvisid aga Egede terava hukkamõistu, kes teatas, et Gröönimaa ei ole müügis. Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas 2019. aastal USA pakkumist absurdseks.

Mõni tund pärast Trumpi hiljutiste sõnavõttude avaldamist teatas Taani, et suurendab Gröönimaa kaitsekulutusi vähemalt 1,3 miljardi euro võrra – kuigi Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et ajastus oli pelgalt "saatuse iroonia".

Vaatamata oma rikkalikele maavaradele saab Gröönimaa Kopenhaagenilt märkimisväärset rahalist abi, mida on aastas kokku ligikaudu 500 miljoni euro ulatuses.