Õiguskantsleri esindaja erakondade rahastamise järelevalve komisjonis (ERJK) ning ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarandi sõnul on probleemiks see, et lihtsat lahendust olukorras, kus valitsus kukub, ei ole - uute valimiste korraldamine põhjustaks riigijuhtimises mitmekuise pausi, mis sünnitaks uusi probleeme, mistõttu tuleb lähtuda parlamendiaritmeetikast, kus uus valitsus pannakse kokku samade liidetavate alusel, kes mandaadi on saanud.

Endise juhtiva riigiprokuröri, nüüd MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhi Steven-Hristo Evestuse sõnul sünnitab valitsuskriis uusi kriise, mille üks ohtudest on ka korruptsioon.

Evestus ütles, et mahukad korruptsiooniasjad võivad võtta aastaid, mille käigus kahtlustatav ei tõtta süüd omaks võtma.

"Et Keskerakond eelmises kohtumenetluses üldse kokkuleppe sõlmis, nõudis mitme aasta pikkust otsustamist. Ei oska ennustada, millisele seisukohale Keskerakond nüüd jõuab, kas see võimalik kohtuotsus tuleb enne valimisi või jääb hilisemaks – saame näha," ütles Evestus.

Tarandi sõnul pole ühessegi seadusesse fikseeritud, kaua korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud erakond pattu peaks kahetsema ja valitsemisest kõrvale jääma, mistõttu on ainus mõõdupuu valija hääl.

"Kõik tõsised tagajärjed on ju karistusseadustikust kõrvaldatud," ütles Tarand.

Evestus avaldas lootust, et kahtlustuse saanud Keskerakonnale justiitsministri portfelli ei anta, sest avalikkuse ees tuleb säilitada ka näiline õigusemõistmise erapooletus ministeeriumis, mille judisdiktsioonis suurt korruptsiooniskandaali menetletakse.

Tarandi hinnangul ei tuleks korruptsioonijuhtumites osalenud poliitiku ministriks võtmine kasuks ka valitsusjuhile, sest kui inimene on kogu aeg haavataval või rünnataval positsioonil, saab tema töö olla vaid vähetulemuslik. Seetõttu peaks see olema eeskätt erakondade endi sisemine huvi niisuguseid inimesi oma ridades valitsusest eemal hoida.

"Valitsusse saab palgata vaid neid, kes pole igapäevase ajakirjandusliku surve all, kahtlustatav, nüpeldatav," ütles Tarand.

Evestus leidis, et Reps võinuks juba mitu päeva varem teha avalduse, milles välistanuks end uues valitsuses ministri positsioonil, mida ta tundus Keskerakonna võtmeläbirääkijana himustavat. Tema hinnangul oli ajakirjandusel suur roll selles, et Reps niisugusele otsusele lõpuks jõudis, meenutades, et väärteomenetlus endise haridusministri suhtes on jätkuvalt käimas ning et skandaal on veel värske.

Tarand tõi esile, et Keskerakond sooritas patukahetsuse lühiduse rekordi, kui leidis end valitsuskõlblikuna vähem kui ööpäev pärast oma juhitud valitsuse kukkumist.

"Oleme 20 aastaga ehitanud üles poolsuletud süsteemi, kus otsus toimub kitsastes ringides, kuhu laiemal avalikkusel ei ole suurt sõna sekka öelda ja nii satuvadki esile keskpärased inimesed," põhjendas Tarand, miks poliitiline süsteem on suletud ja sumbunud. "Puhaste paberitega uusi inimesi ei saagi sinna sisse kuidagi tekitada."

Tema hinnangul tuleks vaadata ka seda, kuidas vähendada raha mõju demokraatlikule protsessile ehk ehk valituks osutumine ei sõltuks kulutatud raha hulgast.

Evestus nentis, et Eesti seadusandlus on hambutu, sest ei võimalda erakonnalt, kes on korruptiivse rahastuse teel parlamenti saanud, süüdimõistmise korral mandaate ära võtta ega muid tõsiseid sanktsioone kohaldada.

Tarandi sõnul ei aitaks olukorda pikaajaliselt parandada ka erakondade täiendav rahastamine riigieelarvest, mis on püsinud 15 aastat samal tasemel, sest erakondade kulutused kasvavad tuludest kiiremini, mistõttu jõutaks mõne aja möödudes taas probleemini, et raha on vähe ja seda tuleb juurde hankida.

Mõlemad saatekülalised avaldasid siiski optimismi, et kunagi jõuab Eesti poliitiline süsteem ajajärku, kus erakondade rahastamist enam probleemsena käsitlema ei pea.