Mitmed ERR-iga rääkinud kiidavad Liimetsa töökust ja asjalikkust. "See, et ta on töötanud kahel lähetusel Ameerika Ühendriikides, kus on vaja väga korralikku pealehakkamist, näitab, et ta peab olema piisavalt tugev isiksus," tõdeb üks allikas.

Ka teine inimene tunnustas Liimetsa oskust lahendada probleeme tasakaalukalt, kuid efektiivselt, ilma suurte kirgedeta. "Ta on abivalmis, sõbralik, avatud ja hea suhete hoidja. Vaoshoitud, aga ka mitte selline, kellelt peab sõnu välja kiskuma," märkis kolmas.

"Tegemist on tubli ja targa inimesega, ega muidu suursaadikuks ei saa. Selle mõttes on ta tüüpiline diplomaat," lisas neljas.

Liimetsa ülikooli ajast mäletavad inimesed tõdesid, et tegemist ei olnud oivikuga, aga ka mitte nõrga õppuriga. Siiski märgib üks, et kui mitmed kaastudengid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnast olid aktiivsed üliõpilaselu korraldamisel, mõni üliõpilaskorporatsioonis või juba ka poliitikas, siis Liimets mitte.

Teab diplomaatia köögipoolt

Kuna Liimets on üle 20 aasta töötanud välisministeeriumis - nii peamajas Tallinnas, kui ka saatkondades Roomas ja Washingtonis ning New Yorgi peakonsulaadis, siis tunneb ta loomulikult diplomaatia köögipoolt, seda millist tööd ja kuidas tavadiplomaadid teevad. Siiski juhtis mõni allikas ERR-i tähelepanu sellele, et suursaadikuks sai Liimets alles 2018. aastal ning Praha on tema esimene lähetus saadikuna. Tšehhi ei ole ka Eesti jaoks kõige prioriteetsem riik ning sealne saatkond on väike.

"Välisministeeriumis on kindlasti suurema kaliibriga diplomaate, saadikuid, kes on käinud juba kolmes-neljas lähetuses ning seda suurriikides ja oluliste organisatsioonide juures," tõdeb üks ERR-iga vestelnud inimene.

Kindlasti ei ole Liimets seni olnud välisministeeriumis ametikohtadel, kus ta oleks otseselt välispoliitika kujundamist mõjutanud, märkis üks allikas.

Kas aga suursaadik Liimetsa tõusmine välisministeeriumi etteotsa, oma senistele ülemustele korraldusi jagama, võiks põhjustada pingeid ministeeriumis, oleneb tema käitumisest. Aga arvestades, et ministeeriumis on kohe tööd alustamas ka uus kantsler, kes mõjutab ametnike elu "viis korda rohkem kui minister", ei pruugi ministrivahetus diplomaatide jaoks suuri muutusi kaasa tuua, tõdeb üks allikas.

Nõrkuseks poliitilise kogemuse puudumine

Kõige tõsisemaks takistuseks uue ministri edukale ja tulemuslikule tööle on aga poliitilise kogemuse puudumine, leiab mitu allikat.

"Välispoliitilistel otsustel on enamasti ka sisepoliitiline mõõde ning olemata poliitik ei saa seda tunnetada," tõdes üks inimene. Kui uus minister tuleb majja, siis peamine lisandväärtus, mida ta saab diplomaatilisele teenistusele pakkuda, ongi just sisepoliitiline tunnetus, valitsuse dünaamika ja poliitiliste jõujoonte teadmine, oskus oma ministeeriumi huve valitsuses kaitsta. "Seega ei too ta ministeeriumisse lisaväärtust," märkis üks allikas Liimetsa kohta.

Lisaks näitab midagi inimese kohta ka see, kui ta on kandideerinud valimistel ning jõudnud sellele ametikohale läbi poliitilise konkurentsi. Enamasti on välisministrid pikaajalise poliitilise kogemusega poliitikud ning oma sõnale kaalu lisamiseks oleks suur poliitiline pagas oluline, tõdeb mitu inimest. "Küsimus on ju selles, kas Eesti välisminister suudaks olla võrdväärne vestluspartner mõne suure riigi välisministrile, näiteks Venemaa või USA kolleegile," rääkis üks allikas.

Pühapäeval selgus, et Eesti praegune suursaadik Tšehhis Eva-Maria Liimets saab Keskerakonna kandidaadina peagi ametisse astuva Kaja Kallase valitsuse välisministriks.