Tänavune eelarvepuudujääk moodustab nominaalselt 6,7 protsenti SKP-st. Ametist lahkuva valitsuse kava kohaselt väheneks see puudujääk 2024. aastal 2,5 protsendile SKP-st, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esmaspäeval allkirjastatud koalitsioonileppe järgi hakkab uus valitsus liikuma riigieelarvega tasakaalu suunas.

"Igal juhul peaks minu arvates leidma ja otsima kokkuhoiukohti lihtsalt sellepärast, et me ei saa lõputult üle jõu elada. Kõikidest nendest rahalistest küsimustest täpsemalt me saame rääkida märtsis, kui oleme kokku leppinud eelarvestrateegias, sest praegu on palju veel ebaselget, ka majandusprognoose ei ole. See on +4/-4 ja selle raames on väga raske otsuseid teha, aga igal juhul me peame saama riigieelarve paremasse seisu," rääkis Kallas.

Samuti lubab värske leping kiirendada riiklikke investeeringuid majanduse elavdamiseks.

"Euroopa rahade kasutamise võtame uuesti lahti, aga kõik muud küsimused me peame läbi arutama siis, kui me arutame riigi eelarvestrateegiat, ka kui palju investeeringuteks raha eraldada,"ütles Kallas.

Ametist lahkuva rahandusministri Martin Helme (EKRE) sõnul pole aga võimalik riiklike investeeringute mahtu kasvatada.

"Tänane valitus annab üle eelarve, mille investeeringute maht on Eesti kõigi aegade suurim, kusjuures need investeeringud on taristusse, IT-sse ja regioonidesse. Kuidas nad sellest veel suuremaks neid investeeringuid saavad ajada, ma kohe põnevusega tahaks näha," kommenteeris ta.

Samuti pole Helme hinnangul selge, kuidas kavatseb maksurahu lubanud uus koalitsioon praegusest kavast kiiremini eelarvetasakaalu suunas liikuda.

"Meie panime eesmärgiks umbes kümnendi keskpaigaks, nelja-viie aastaga optimistlikult liikuda eelarvetasakaalu. Ma ei kujuta ette, kui palju kiirem tempo neil on plaanis. Kui seda tempot tõsta oluliselt, siis see tähendab igal juhul ränkasid maksutõuse või ränkasid kärpeid või mõlemat, samas nad on välistanud mõlemad," arutles Helme.

Ta lisas, et kui on poliitilist tahet, saaks eelarvest kärpida kuni 150 miljonit eurot.