Rootsi analüütik: kaitsekulude tõusu on ammu oodatud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Robert Dalsjö. Autor/allikas: Erakogu

Rootsi kaitsesektor on ammu oodanud võimalust laieneda ja täiendada oma võimekusi, ütleb Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri analüütik Robert Dalsjö. Nüüd on kaitseministeerium lõpuks liikunud sõnadelt tegudele.

Rootsi suurendab lähiaastatel kaitse-eelarvet märkimisväärselt. Mida see tähendab Rootsi kaitsejõududele?

See on väga tähtis, sest relvajõud saavad laieneda suuruses ja täiendada oma võimekusi. Inimesed kaitsesektoris on seda oodanud juba ammu ja nüüd see lõpuks juhtub.

Mis see tähendab, millised on praegu Rootsi kaitseväe nõrkused ja kuhu see raha läheb?

Meie kaitsejõudude ülesehitus vastab tõepoolest endiselt vanale Afganistani doktriinile, kui meil tuli saata üksnes oma pataljon Afganistani. Kaitsejõududel puudus võimekus mobiliseerida kogu struktuur ja toetada seda. Nüüd me laieneme 1,5 brigaadilt 3,5 brigaadile ja lisame olulisi võimekusi mereväele ja õhuväele.

Missuguseid näiteks?

Merevägi saab juurde viienda allveelaeva ja korvetid saavad peale õhutõrjeraketid.

Mida see tähendab piirkonna kaitsele? Te juba ütlesite, et enam ei ole Afganistani doktriini aeg, midagi on muutunud.

Paljud inimesed ümber Läänemere on Rootsit vaadates näinud, et jutu kõrval ei ole olnud tegusid, mis puudutab riigikaitse planeerimist ja selle tõsiselt võtmist. Kaitseministeeriumist on kuulda olnud palju ilusaid sõnu, aga mitte samavõrra ei ole suurenenud meie võimekus. Nüüd see lõpuks tuleb.

Oht, milleks valmistutakse on Venemaa. Kuidas te seda siin tajute, milliseks stsenaariumiks te end ette valmistate?

Kuni Krimmini arvasid inimesed, et igavene rahu on saabunud. Ja Venemaast saab aja möödudes läänelik liberaalne riik. Pärast Krimmi me mõistsime, et seda ei juhtu ja me peame valmistuma oma riigi osade kaitseks ja võib-olla toetama ka teisi riike meie piirkonnas. Näiteks Gotlandi saarel ei olnud mingit sõjaväge välja-arvatud home guard ja nüüd seal on. See on üks näide.

Miks Gotland nii oluline on?

Vaadake kaarti. See on Venemaale kättesaadavam kui teised Rootsi osad. Ja kuna see on saar, siis kui seal sõjaväge ei ole, siis kui sa selle ära võtad, siis see on sinu oma. See on natukene nagu Krimm ja me ei tahtnud olla järgmine Krimm.

Kas on õige öelda, et Gotland on oluline ka Balti riikide kaitse seisukohalt, sest Gotlandi vallutamine annab palju võimalusi?

Jah, mitmed meie NATO sõbrad on olnud mures, et Venemaa võib Gotlandi okupeerides lõigata ära Baltikum laeva- ja lennuliiklusest. Kui me taastasime sõjaväe Gotlandil, siis saime me kiidusõnade osaliseks Baltikumilt ja ka ameeriklastelt ja NATO-lt. Nad leidsid, et meie poolt oli vastutustundetu hoida saart kaitseta.

Ja Rootsi ütles ära ka Nord Stream 2-le, kui nad tahtsid end Gotlandil sisse seada.

Jah, kaitseminister suutis kohalikke omavalitsusi veenda mitte anda nende käsutusse Slite sadamat. Kahjuks ei olnud ta sadama asjus sama edukas Lõuna-Rootsi kohalikus omavalitsuses.

Kas te peate seda julgeolekuprobleemiks?

Nüüd on torud maas ja probleemid sadamaga selja taga, aga toru enese ja selle geopoliitiliste järelmite probleem seisab ees. Torujuhtme ehitamine ei ole lõppenud ja USA püüab seda seisata, mis Saksamaale ei meeldi. Samuti tähendab see geopoliitiliselt Venemaale võimalust Saksamaale gaasi eksportida ilma Ukrainat läbimata ja Ukrainale maksmata.

Mida te arvate, kas Rootsi võib mingil hetkel NATO-ga ühineda või on see võimatu küsimus?

Ma olen sellest artikli kirjutanud. See on sisepoliitika küsimus. Kui sotsiaaldemokraatlik partei, mis on suurim partei ja juhib valitsust, teeks ettepaneku NATO-ga ühineda, siis partei lõheneks. Nii et nad ei tee seda. See ei ole julgeolekupoliitika küsimus, vaid sisepoliitiline küsimus.

Aga Rootsi teeb NATO-ga koostööd. Mida see tähendab konflikti korral? Me loodame, et seda kunagi ei juhtu, aga kui Balti riigid peaksid sattuma rünnaku alla, kas Rootsi võimaldab NATO-l kasutada oma territooriumi liitlaste kaitseks?

Seda peavad muidugi poliitikud sel hetkel otsustama, aga me tahame, et meil oleks ettevalmistatud võimalused teha erinevaid asju. Me tahame olla valmis mitmesuguse abi andmiseks kui poliitikud sellele rohelise tule annavad. See on olnud valitsuse poliitika juba üle kümne aasta. Sama kehtib Soome puhul. Me tahame olla valmis intensiivseks koostööks. Lõplik sõna jääb muidugi poliitikutele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: