Kesk- ja Ida-Euroopa moodustavad 40 protsenti EL-i liikmesriikidest ja 20 protsenti selle rahvastikust, teatas EuObserver.

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on kokku saanud viis protsenti kõikidest Euroopa Liidu institutsioonide ametikohtadest. Viimastel aastatel on see suhtarv kasvanud, tõustes viielt protsendilt seitsmele.

Enamus Kesk- ja Ida-Euroopa Euroopa Liidu ametikohad on EL-i institutsioonidest õiguslikult eraldiseisvad ja suunatud konkreetsete ülesannete täitmisele ning neil on nõrgem poliitiline kaalukus.

Eelmisel aastal kaaluti Euroopa sotsialistide partei presidendi bulgaarlase Sergei Stanishevi kandidatuuri Euroopa Parlamendi presidendiks, kuid lõpuks sai selle koha itaallane David Sassoli.

Viimastel aastatel on kaks Poola poliitikut olnud Euroopa Liidu tippametnikud, Jerzy Buzek parlamendi presidendina ja Donald Tusk Euroopa Ülemkogu presidendina.

"Ida- ja Kesk-Euroopa jätkuv alaesindatus või isegi alaesindatuse tunne võib kaasa tuua nende riikide pettumuse mis mõjutaks EL-i juhtimist ja ühtekuuluvust," vahendas uuring.

"Lääne-Euroopa riigid domineerivad endiselt Euroopa Liidu juhtpositsioonidel, see suundumus pole pärast 2004. aasta laienemist oluliselt muutunud. Viimase kümne aasta jooksul on Lääne-Euroopa jätkuvalt saanud üle 60 protsendi Euroopa Liidu institutsioonide kohtadest," vahendas uuring.

Uuringu andmetel on teisel kohal Lõuna-Euroopa riigid, saades 25 protsenti kõigist EL- institutsioonide ametikohtadest. Põhja-Euroopa riigid on kolmandal kohal, kus ametissenimetamiste number ulatub seitsme protsendini.

Uuringus vaadeldi 72 EL-i institutsiooni üksust, 89 ametikohta ja peaaegu 500 ametnikku.

Põhja-Euroopa all määratleti uuringus järgmisi riike: Rootsi, Soome ja Taani. Lääne-Euroopas olid: Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad. Kesk-Euroopas olid: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Horvaatia ja Sloveenia. Ida-Euroopas olid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria ning Lõuna-Euroopas olid Küpros, Kreeka, Malta, Itaalia, Portugal ja Hispaania.