Euroopa Komisjoni ametnike sõnul andsid AstraZeneca esindajad esmaspäeval nende küsimustele sisutühjasid vastuseid. Ja kuigi kolmapäeval peab Euroopa Komisjoni tervisevolinik Stella Kyriakides nendega uue kõne, nõuavad liikmesriigid vastuseid juba praegu. Ka võimaliku vaktsiiniekspordi piirangu suhtes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Komisjoni kõneisikud jäid teisipäeval AstraZeneca teemal ajakirjanike turmtule alla. Ühelt poolt soovitakse näidata, et komisjon annab endast maksimumi, teisalt ei soovita süüdistusi vaktsiinirahvusluses.

"Oluline on siin rõhutada sõna "läbipaistvus". Asi ei ole blokeerimises, vaid teadmises - millised ettevõtted ekspordivad või hakkavad eksportima vaktsiine Euroopa Liidu välistele turgudele. Ja kui me näeme, et ettevõtted veavad vaktsiine laiali, siis meil on täielik õigus küsida, miks meie ei saa soovitud koguseid, mille me tellisime," sõnas komisjoni kõneisik Eric Mamer.

Ekspordipiirangute idee käis esmaspäeval esimesena välja Saksa terviseminister Jens Spahn. Kuid mõnel pool valesti mõistetud intervjuus ei pidanud temagi silmas vaktsiinide Euroopa Liidule krahmamist.

"See ei ole Euroopa Liit ennekõike. Asi on Euroopa õiglases osas, mis tähendab õiglast osakaalu vaktsiinidest. Ja sellepärast ongi minu arvates mõistlik, et me seame ekspordipiirangud. See tähendab, et vaktsiinid, mis viiakse Euroopa Liidust välja, vajavad luba, et me teaksime, kui palju toodetakse Euroopas, kui palju viiakse välja ja kas meie osa on õiglane," selgitas Spahn.

Euroopa Liit tegi ettepaneku luua vaktsiinide ekspordi register pärast seda, kui ravimifirma AstraZeneca teatas, et tulemas on tarneprobleemid.

AstraZeneca teatas eelmisel reedel, et ei suuda oma vaktsiini tarnimise kohuseid Euroopa Liidu ees enne märtsi täita.