Rahandus ja majandus

Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur ütles saates, et eelmine valitsus andis praegusele valitsusele üle kehvas seisus rahanduse. Ta kordas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse öeldut, et tänavusse riigieelarvesse on sisse kirjutatud sisuga täitmata kärpenumbrid.

Pevkur ütles, et kuigi Keskerakond ja Reformierakond peavad esmases järjekorras tegelema tervisekriisiga, siis rahandus ja majandus on teemad, millest mööda vaadata ei saa.

Keskerakonna asesimehel Mailis Repsil on riigi rahanduse seisust teistsugune arvamus - tema hinnangul pole Eesti majanduse ja rahanduse olukorral häda midagi. Ta tõi välja majandusprognoosid, mis näitavad, et majanduskasv on tegelikult varem hinnatust parem.

Eelmine rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme tõrjus samuti süüdistusi kehvast riigirahandusest. Ta märkis, et Reformierakond kirus opositsioonis, kuidas eelmine valitsus ei osanud rahaga ringi käia ning nüüd peab sama juttu jätkama.

"Aga selle jutu peamine eesmärk on leida vabandusi kolmele asjale: sellele, et nende valitsus ei tee midagi, tõstab makse ja peab ehitama ka põhjendust, miks ka järgmine valitsus on eelarvega miinuses ja peab hakkama laenama. See on puhas poliitiline retoorika. Ma võin öelda, et mina jätsin järgmisele valitsusele Euroopa ühe paremas seisus majanduse," rääkis Helme.

Pevkur vaidles hiljem, et valitsus ei plaani makse tõsta ja lubab hoopis maksurahu.

Koalitsioonileping ja valitsuste erinevus

Saates võrreldi praegust valitsust eelmisega ning opositsioon kritiseeris koalitsioonileppe üldsõnalisust.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar rääkis, et uue valitsuse erinevus eelmisega võrreldes on see, et EKRE-t pole valitsuses ning enam ei ole tulemas abielu rahvaküsitlust.

Sotsiaaldemokraadid toetasid riigikogu hääletamisel Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusele mandaadi andmist. Saar ütles, et seda teha oli õige ning mingil määral oli see avanss. Ta kinnitas, et mingit kasu SDE sellest saada ei oota.

"Meil pole kombeks oma väärtustega kaubelda, mingit vorstikaubandust siinkohal ei olnud. Ma usun, et pärast kaks aastat kestnud pidevat merehädas olekut /.../ on nüüd meil vähemalt mingi kallas jalge all. Kuhu see viib, tuleb olla ettevaatlik, aga vähemalt ei iivelda enam," rääkis ta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kordas oma varem öeldud mõtet, et praegune valitsus on mugavusvalitsus. Ta lisas, et lisaks mugavusvalitsusele on tegemist ka võimu jagamise koalitsiooniga. Ta selgitas, et Reformierakonnal on alati olnud soov moodustada valitsus ainult Keskerakonnaga, sest kahepeale on neil hääled koos mitme võimukoha täitmiseks, olgu see õiguskantsleri ametikoht või ka presidendi valimine.

Pevkur kinnitas, et tema teada ei ole koalitsioonipartnerid presidendikandidaadi nimes kokku leppinud ja sellest on üldse liiga vara rääkida.

Rääkides koalitsioonilepingu üldsõnalisusest, ütles Reps, et kuna koalitsioonikõnelusteks ei olnud kuigi pikka aega, siis kõikide murede lahendamiseks ei olnud võimalik konkreetseid kokkuleppeid sõlmida. Ta selgitas, et kui eelmise valitsuskoalitsiooni kõnelustel oli tähtis kaal ekspertide ja sotsiaalsete partnerite kuulamisel, siis seekord ei olnud selleks aega.

Reps ütles, et praeguse valitsuse ametiaeg on kaks aastat ja see on piisavalt pikk aeg, et teha põhimõttelisi asju, kuid samas lühike suurte algatuste tegemiseks ja ka nende tulemuste nägemiseks.

Seeder märkis saates, et koalitsioonileping ei ole isegi mitte ümmargune, vaid pigem ilukirjanduslik teos, milles puudub konkreetsus. Ta ütles, et on vaid mõni üksik konkreetne asi ja ka need on juba eelmise valtisuse ära otsustatud, ta tõi näiteks teadus- ja arendustegevuse rahastuse hoidmise ühe protsendi juures sisemajanduse kogutoodangust.

Pettumust valmistab Seedrile majanduse ja eelarvepoliitika osa koalitsioonileppes. Ta selgitas, et kui koalitsioonileppega lubab valitsus lähtuda rahanduses Euroopa Liidu kriteeriumitest, siis need on tegelikult nõrgemad kui Eesti enda kriteeriumid. Samuti pole Seeder rahul eestikeelsele haridusele ülemineku teemaga ning sellega, et lepingu järgi ei plaani valitsus tegeleda demograafia ja rahvastiku teemaga ning riigi efektiivsemaks muutmisega. "Need asjad on väga suur pettumus," ütles ta.

Helme märkis, et tema hinnangul on praeguse ja eelmise valitsuse peamine erinevus toon, kuidas nende tegevust kajastatakse. "Kõik, mis meie tegime, on vale ja halb," tõi ta näite.

Ta lisas samas, et uus valitsus tegelikult jätkab eelmise valitsuse otsuste täideviimisega, näiteks liigub eelarvetasakaalu poole nagu ka eelmine valitsus lubas teha.

"Suur vahe on kliima- ja immigratsioonipoliitika," lisas Helme siiski.

Saatejuht küsis Mailis Repsilt, kas valitsus plaanib eelmise valitsuse kombel raha juurde laenata. Repsi sõnul ei julge ta öelda, et seda kindlasti vaja pole. Tema sõnul sõltub see sellest, kuidas koroonakriis edasi kulgeb.

Rohepööre

Saates tuli kõne alla ka valitsuse plaan lõpetada fossiilsete kütuste kasutamise toetamine.

Reps selgitas, et rohepööre tuleb paratamatult kogu maailmas, meeldib see kellelegi või mitte. Ta lisas samas, et seda ei saa teha nii, et Eesti kaotab oma energiajulgeoleku ja energiakindluse. Samuti tuleb kliimaeesmärkide täitmise juures jälgida, et see ei tooks kaasa energia hinna tõusu tarbijale.

"Ambitsioon kogu maailmas on rohelises suunas ja see kajastub ka selles koalitsioonileppes," sõnas Reps.

Indrek Saar ütles, et temale meeldib, et koalitsioon püüab seada kliimaeesmärke. Samas ei ole ta rahul sellega, et valitsus kavandab kliimaneutraalsuse saavutada aastaks 2050. Saare hinnangul võiks see ambitsioon olla oluliselt varasem.

Saare sõnul on koalitsioonileppest jäänud välja see pool, mis annaks kindluse põlevkivisektori töötajatele, mis nende töökohtadest tulevikus saab.

Seedri sõnul on temal raske aru saada, mis valitsuse keskkonnapoliitika on. Seedri sõnul ta mõistab, et põlevkivi põletamine lihtsalt energia tootmiseks pole vajalik ja leida tuleb kaasaegseid, innovaatilisi lahendusi. Ta märkis, et valitsuskoalitsioon peaks mõtlema kaugemale ning otsima alternatiivseid energiaallikaid. "Seda koalitsioonileppest ei loe," tõdes ta.

Pevkuri sõnul tuleb Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavatele inimestele juba täna öelda, et põlevkivi kasutamine energiaks pole jätkusuutlik. "Kui sa ei võta valitsuses endale teadmist, et investeeringud fossiilsetesse kütustesse pole jätkusuutlikud, pole võimalik pikka sihti seada," sõnas Pevkur ja rõhutas, et koalitsioonileppes on tegelikult öeldud, et valitsus lõpetab täiendavate investeeringute tegemise fossiilsetesse kütustesse.

Pevkur märkis ka, et praegu on valitsuses olnud pigem juttu põlevkivi kasutamise lõpetamisest energia tootmisel, õlitootmise osa pole otsustatud. Reps lisas, et õlitehasega minnakse edasi välja arvatud juhul, kui sektori ettevõtted ise näevad, et see investeering pole kasulik. Riik oma investeeringut sinna tagasi ei võta.

Martin Helme ütles, et valitsus plaanib põlevkivitööstuse väljasuretada ja see on väga halb plaan. Tema sõnul toob see kaasa kallima ja ebastabiilsema elektri.

"Panna kinni oma tootmine enne, kui midagigi asemele panna, on ülimalt rumal. See teeb elektri kallimaks," ütles ja ja lisas, et juba eelmine valitsus alustas tegelikult üleminekut põlevkivist elektri tootmiselt õli tootmisele.

Tervisekriis 

Neljapäeval asub valitsus otsustama, mis saab järgmisel nädalal koroonaviirusega seatud piirangutest. Võimalik, et piiranguid ühtlustatakse üle Eesti.

Reps selgitas, et maakonnad, kus seni ei olnud väga suuri piiranguid, eelkõige Lõuna-Eestis, peavad paraku arvestama, et seal ilmselt teatud piirangud karmistuvad. Harjumaal samas võib piiranguid veidi leevendada, kuna selles maakonnas on nakatumine hakanud tagasi tõmbuma.

Pevkur lisas, et Lõuna-Eestis paistab nakatumise muster praegu samasugune nagu oli Põhja-Eestis mõni nädal tagasi. Ta kinnitas, et nagu eelminegi valitsus, jätkab ka praegune tihedat koostööd teadusnõukojaga.

Pevkur ütles, et piirangute seadmisel tuleks kaaluda kaupluste ja restoranide võrdsustamist.

"Oluline on see, et kõri ei saa ettevõtjatel kinni pigistada," ütles ta. "Ei saa olla nii, et meil on erinevad piirangud erinevates kohtades, mis on võrreldavad samasugusena," lisas ta.

Seeder tõi välja, et eelmist valitsust kritiseeriti palju viirusega seotud otsuste osas. "Siin on ironiseeritud, et poliitikud räägivad piirangute tegemises palju kaasa, on nimetatud poliitilisi virolooge. Aga ma arvan, et poliitikute ja teadlaste otsustamine peaks olema tasakaalus," ütles ta ja tõi näiteks Rootsi, kus otsustamine jäeti ekspertide ja ametnike peale ning nüüd on riik väga rahulolematu.

Helme ütles, et teadlased vaidlevad tegelikult piirangute üle omavahel palju. "Nõu, mis valitsusele tuli, sõltus sellest, kes viitsis nädalavahetusel vaidlustes kauem jaurata ja peale jäi. Selles olukorras vastutus otsuste ees pole teadlastel, kes omavahel vaidlevad, vaid valitsusel, kes peab riiki juhtima. Arvata, et meil on võimalik vastutus ja otsustus lükata teadlastele, pole õige ei teadlaste ega ka ühiskonna suhtes. Mul on hea meel, et see on juba järgmiste inimeste mure," selgitas Helme.

Seedri hinnangul on teatud piirangud vajalikud, kuid tervishoiusüsteemi jaoks on tähtis ka ennetamine ning piiriülene koostöö näiteks Soomega. Seedri sõnul on Eestis probleem ka selles, et vaktsineerimine liigub väga aeglaselt edasi.

Saar nõustus Seedriga, et koroonaviiruse puhul on ennetamise pool tähtis. Tema sõnul oleks Eestil palju õppida Soomelt, mis on oma viirusekriisi ohjeldamisega suhteliselt hästi hakkama saanud.

Reps tõdes, et kõik inimesed on koroonaviirusest ja piirangutest väsinud, kuid tõsiasi on see, et Eesti on oma nakatumisega kriisiriik. Ta ütles, et piiranguid tuleb teha lähtuvalt tervishoiusektori võimekusest, sest vastasel juhul tuleb hakata haiglates järgmisi teenuseid kinni panema.

"Me peame aru saama, et see on väga väsitav, aga me oleme üle 500," ütles ta, viidates nakatumisnäidule 100 000 elaniku kohta.

Pevkur tõi välja, et tähtis on toetada ettevõtjaid, näiteks töötukassa või otsetoetuste kaudu, kuid ka piirangute leevendamine oleks abiks. Otsuse plaanib valitsus teha, kuulates ära ettevõtjad ja teadlased.

Seeder ütles, et rahaga pole võimalik kinni maksta kogu kahju, mis majanduses tekib. "Peab olema oskust ja operatiivset otsustamist, et piirangud oleks paindlikud, eriti mis puudutab majandust ja ettevõtlust," sõnas ta.

Saar ootab, et valitsus selgitab oma meetmeid avalikkusele, et inimesed mõistaksid, miks midagi vaja teha on. Ta loodab ka, et valitsus suudab tagada selle, et kriisist väljumine ei toimu haavatavamate ühiskonnagruppide arvelt ning ebavõrdsus ja ebaõiglustunne ei suureneks.