Rahvastikuteadlane Mark Gortfelder selgitas, et praegusele olukorrale ajaloolist paralleeli ei ole. Kui üldiselt majandusliku ebakindluse ajal sünnid pigem kukuvad, siis viimase majanduskriisi ajal Eestis sündide arv kasvas tänu riigi poolt pakutud toetustele. Täna on üks peamine küsimus, kas pere loomine lükatakse edasi või jäetakse see sootuks ära.

Kui enam ei ole inimestel võimalus viia oma lapsi lasteaeda või kooli, siis selgelt on sellel väga tugev mõju lapsevanemate vaimsele tervisele. Arusaadavalt võib eeldada, et see mõju on negatiivne ja sellel on pikaajaline mõju inimeste pereloome plaanidele. Riik peaks mõtlema selle peale, kuidas seda mõju vähendada, kuidas leevendada kriisi mõju just pereloome eas inimeste vaimsele tervisele.

Rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru sõnul sõltub ränne täna kindlate majandussektorite käekäigust. Näiteks ehitussektori taastumine Soomes mõjutab seda, kui paljud eestlased välismaale naasevad. Eesti suured taristuprojektid nagu Rail Baltic võivad omakorda väljarännet pidurdada.

"Minu jaoks ongi huvitav küsimus see, et kas need inimesed kes tulid Eestisse ajutiselt tagasi, kas mõnede puhul võib see jääda pikaajaliseks otsuseks. Võib-olla ongi Soome-aeg läbi ja tullaksegi tagasi. Me teame, et nii mõnegi inimese jaoks on olnud Soome minek ajutise iseloomuga. Eesmärk on mingi aeg teenida kõrgemat sissetulekut, aga jäädavalt ei ole kõik Soome läinud oma elu Soomega sidunud," rääkis professor.

Tammaru tõi välja, et kui väljarännet tahta vältida, tuleks hoolitseda, et kriisiga ei kasvaks ebavõrdsus.

"Kui teatud rühmadel, tavaliselt madalapalgalistel, on tekkinud selline tunne, et me ei saa elus piisavalt hästi hakkama, kui ka poliitika ei näita tunneli lõpus valgust, siis ongi loogiline, et hakatakse otsima - äkki lähen kuhugi mujale, kus ma saan oma töö eest väärikamalt palka," selgitas Tammaru.

Statistikaameti analüütik Koit Meres ütleb, et sünnid langesid eelmisel aastal viirusega mitteseotud tegurite tõttu. Siiski arvab Meres, et viiruse pikaajaline mõju rahvastikule on pigem suur.

"Üks või teine tegur võib muuta võib-olla protsendi siia- või sinnapoole. Pikaajalises perspektiivis, kui me räägime aastakümnetest, kahekümnest aastast, kolmekümnest aastast. Kui meil iga aasta on protsent juures või protsent kaob, siis see annab meile pikaajalises perspektiivis väga suure efekti," rõhutas Meres.